Pille raamatu ja kassiga

Anthony Horowitz "Kuulillemõrvad" Tänapäev 2023, tõlge Martin Leis, 536 lk 38/2024 Harakamõrvadest tuttav Susan Ryeland loobub pärast kirjanik Alan Conway surma toimetajatööst ja sõidab Kreetale, et seal koos kallimaga pidada väikest võõrastemaja. Susan on oma uue eluga rahul, ent sügaval sisemuses igatseb ta uduse Londoni ja töö järele kirjastuses.  Ühel päeval tuleb võõrastemajja Susani jutule abielupaar Inglismaalt, kes räägib aastate eest toimunud mõrvast nende Suffolki luksushotellis. Mõrv toimus samal päeval, kui sealsamas abiellus paari tütar Cecily. Nüüd on Cecily jäljetult kadunud. Selgub, et nii mõrv kui tütre kadumine on tõenäoliselt seotud Alan Conway raamatuga, milles tegutseb detektiiv Atticus Pünd. Külalised paluvad Susanilt abi, pakkudes talle selle eest korralikku tasu. Võõrastemaja vajab hädasti rahasüsti ja Susan nõustub ettepanekuga. Ta sõidab Inglismaale asja uurima, vastu ohtlikule seiklusele... Raamatus, mis "Minu harakamõrvade" järg, on taas

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad" Tänapäev 2022, tõlge Martin Leis, 544 lk 37/2024 Kui "Midsomeri mõrvad" on mulle vägagi tuttav telesari, üks lemmikuid, siis Anthony Horowitzi kirjanikuna asusin romaani lugedes alles avastama. Kogukas raamat juba ootas riiulis, olin jätnud ta endale kirjanduslikuks "maiuspalaks", sest teada kiidusõnad tõotasid mõnusat lugemist.  Toimetaja Susan Ryeland teeb juba aastaid koostööd tuntud kirjaniku Alan Conwayga. Susanil on käsil tema viimane krimiromaan, kus mõrvajuhtumitega tegeleb detektiiv Atticus Pünd, kelle sari on sama menukas kui Briti krimiklassikute looming. Ootamatult saab põnev lugu otsa, puudu on viimased peatükid sellest. Ka selgub kohe tõsiasi, et Alan Conway on oma elu ise lõpetanud, jättes hüvastijätukirja. Hämmingus Susan otsustab asja uurida... Romaanis põimusid kaks üksteise sees krimilugu, jagus nii üllatavaid momente kui põnevust, samas tegevus ei rutanud ja lugemine polnud iseenesest pingeline, küll

Indrek Hargla "Apteeker Melchiori apokrüüfid" Raudhargla 2023, 266 lk 36/2024 Apteeker Melchiori sarja ülelugemisel ootab ees kuues osa, ent kõrvalepõiked tema tegemistega peibutasid mindki vahelduseks nautima kolme lugu.  Mõrvalugudes, mis kui romaanide lühemad variandid, kätkes juba ootuspäraselt sünget salapära, keskaegseid kombeid ja ajaloolisi sugemeid. Peale Melchior Wakenstede võis trehvata veel teiste teada tegelastega. Esimeses külvab segadust isemoodi mees, kelle kohta arvatakse, et ta on Saatana teener. Muidugi toimuvad tapatööd, mille süüdlase tuvastamine toob Melchiorile jama kaela. Ta läheb Tallinnast ära Tartusse, asudes ametisse apteekrisellina, millest pajatab juba teine jutt. Ei jää sealgi mõrvad olemata. Seekord on keskmes vana vihavaen aadlisuguvõsade vahel. Kolmandas loos sattub Melchior juhuse tahtel kuningas Eriku õukonda Gotlandi saarel, kus tapeti mõned päevad tagasi kõrgeaususe sekretär. Tema mõrvariks peetakse ammusurnud printsi vaimu, keda nutikas

Sofie Sarenbrant "Avatud uksed" Pegasus 2024, tõlge Allar Sooneste, 332 lk 35/2024 Aitäh Kirjastusele Pegasus raamatu eest! Sümpaatsel ja empaatilisel politseiuurijal Emma Sköldil, kes mulle lugedes tundub juba kui hea tuttav, on sarja kolmandas raamatus käsil uus juhtum. Sedapuhku on kööginoaga tapetud Hans, kelle tema väike tütar Astrid leiab hommikul voodist surnuna. Mõrvatul ja tema abikaasal Cornelial pidi varsti jõustuma lahutus ning see öö oli nende kolme jaoks viimane ühise katuse all. Eelmisel päeval toimus majas müügiesitlus. Kas juhtunul võib olla seos sellega? Cornelia tunneb sisimas kergendust vägivaldse mehe surmast, olles samas kuritöö peamine kahtlusalune. Hansu mõrv ei jää aga viimaseks... Romaanis on klassikalise krimi kõrval ohtralt eludraamat: hoolega varjatud peresisene vägivald, kahtlused ja salatsemine paarisuhetes, ebakindlus pereplaneerimisel jne. See pani peale kuritöö lahendamise vägagi mõtlema olukordadele, mis reaalse elu kontekstiski võimalikud j

Maria Lepmaa "Heike läheb raamatukokku" Hea Tegu 2024, pildid Merle Laht, 32 lk 33/2024 Aitäh Maria Lepmaale raamatu eest! Nakatusin raamatupisikuga juba väikesena. Lugemine haaras mind kindlalt oma kütkeisse ja pole õnneks senini lahti lasknud...  Heike on seitsmeaastane lugemishuviline tüdrukutirts, kel varsti ees koolitee. Veel enne võtab ta emaga ette raamatukogutee, sest kodus on kõik raamatud läbi loetud.  Lugedes tekkis mul kujutluspilt, kuidas Heike raamatukogus elevusega riiuleid uudistab ning endale lugemist valib. Väga vahva ja üllatav oli, et tüdruk naases raamatutega, mis tegelikult päriselt olemas ja sobivad ülihästi väikese raamatusõbra lugemisvarasse. Seega saab Heike eakaaslane loost lausa soovituse, mida raamatukogust lugemiseks laenutada.  Vast innustab Heike meeldiv kogemus raamatukogu külastama last, kes sinna veel sattunud pole! Raamatuke on kirjutatud hästi lihtsalt ja lapsepäraselt, sobides kirjaoskajast põnnile ise lugemiseks või pisemale suurega koos

Mika Keränen "Küttepuuvargad" Kirjastus Keropää 2015, pildid Marja-Liisa Plats, 121 lk 34/2024 Aitäh Mika Keränenile raamatu eest! Niisiis, salaselts Rampsu seitsmes juhtum. Sedapuhku tuleb noortel detektiividel välja uurida, kes pani krõbekülmal detsembriööl Olavi ja Antoni puukuurist pihta paar sületäit küttepuid. Ainsaks juhtlõngaks on vaid kuuripõrandalt leitud eriline mansetinööp. Pead pannakse tööle, jalad liikuma, silmad-kõrvad hoitakse lahti ja tõde tulebki päevavalgele.   Muidugi õpetab raamat, et tark tegu on oma vara luku taga hoida, et see rändama ei läheks. Jutuks on kütmise ja küttepuudega seonduv, mis mõnele tänapäeva lapsele täiesti võõras asi. Selgituse saavad ka mitmed seni ehk teadmata mõisted: mansetinööp, hipster, vegeteerima, kotipoisid jne. Eeskujuks võib seada rampslaste suhtlemist kaaskodanikega, mis igati asjalik ja viksilt viisakas. Samas on nad täiesti tavalised koolilapsed: naudivad talverõõme, küpsetavad muffineid, tegelevad hobidega, õpivad kont