Pille raamatu ja kassiga

Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka

Agatha Christie "Halloweenipidu" Varrak 2023, tõlge Krista Suits, 288 lk 111/2023 Eelistan lugemist filmide vaatamisele, ent raamatute põhjal või ainetel valminud filmid pakuvad mulle alati huvi. Enamasti loen raamatut enne ja vaatan filmi pärast, vahel kujuneb vastupidi. Seekord vaatasin esmalt ära romaanist ainest saanud filmi "Kummitus Veneetsias", mis väga meeldis. Kuigi alguses oli teleseriaalist omaks võetud võrratu David Suchet` kehastatud detektiiv Poirot` tegelaskujust küll raske lahti lasta. Kui seda filmi ja raamatut võrrelda, siis on need sisult päris erinevad vastupidiselt 2010. aastal valminud samanimelisele teleseriaali osale, mis romaaniga sarnaneb. Lugu algab optimistlikult, valmistutakse laste halloweenipeoks ja   sätitakse paika veel viimaseid detaile külaliste võõrustamiseks. Samas viibib ektsentriline krimikirjanik proua Ariadne Oliver, kel mõlgub meeles uue raamatu kirjutamine. Siis see juhtubki, peo ajal mõrvatakse üks tüdruk, Joyce. Veidi enn

Kate DiCamillo "Kõik Winn-Dixie pärast" Draakon & Kuu 2008, tõlge Leelo Märjamaa, 143 lk 110/2023 Ühel kenal suvepäeval saadab jutlustajast isa Opali toidupoodi paki makaronide, valge riisi ja kolme tomati järele. Tagasi tuleb tüdruk sealt aga koos... Ta oli suur ja kõhn; ta ribid paistsid. Ja kere oli kaetud laikudega, kus polnud üldse karva. Ta nägi välja rohkem nagu suur ja vana pruunikarva vaip, mis on õue vihma kätte jäetud.  Ja ma pean tunnistama, et ta haises. Koledasti. Ta oli üks kole koer, aga juba ma armastasin teda kogu südamest. Koer saab nimeks Winn-Dixie toidupoe järgi, kus nad Opaliga teineteist leidsid. Nüüdsest on Opal ja Winn-Dixie lahutamatud. Miski ei korva aga üksildase tüdruku igatsust ema jäerele, kelleta ta kasvab.  Mõtlesin ema peale. Tema peale mõtlemine äratas sama tunde, nagu katsuksin keeleotsaga auku, kust hammas on ära tulnud. Ikka ja jälle läksid mõtted selle tühja koha peale - koha peale, kus tema oleks pidanud olema. Õnneks leiab tarmuka

Louise Penny "Tappev külm" Varrak 2020, tõlge Juhan Habicht, 344 lk 109/2023 Jõuluootuses Kolme Männi küla rahu ja tasakaalu varjutab vanasse müstilise kuulsusega Hadley majja kolinud uustulnuk proua CC de Poitiers`. Külarahva arvates ähvardab tema häirivalt labane ja julm olek rikkuda nende jõulumeeleolu. Siis juhtub see, mida oodata ei osata. Jääkeeglit mängides sureb CC äkki, väidetavalt kellegi poolt tekitatud tahtliku elektrilöögi tagajärjel. Kogukond tunneb omal moel kergendust, olles ühtlasi üllatunud. CC oli vihatud, aga mõrva sooritamine poleks küll kellelegi pähe tulnud. Külla saabub uurija Armand Gamache, kes peab kindlaks tegema ega mõrvar peida end siiski külaelanike seas. Mõrvu on peagi rohkem kui üks. Uurides selguvad seosed mineviku, kujutluste, reaalsusega... Alguses segas mind natuke, et lugesin kolmandat raamatut "Kõige julmem kuu" enne seda siin, mis teine. Kuigivõrd on osade vahel seosed, millest saab paremini aru lugedes loogilises järjekorras

Mika Keränen "Vanemuise väits" Kirjastus Keropää OÜ 2020, pildid Marja-Liisa Plats, 222 lk 108/2023 Tänud Mika Keränenile raamatu eest! Varem olen lugenud Supilinna salaseltsi juhtumite esimesi osi "Varastatud oranž jalgratas" ja "Peidetud hõbedane aardelaegas" . Kuna hiljuti soovitas üks noor raamatukoi mulle lugemiseks sarja 11. raamatut, siis hiilisin järjekorrast mööda ja valisingi selle, mis seni viimasena ilmunud. Niisiis lugu, kus salaselts Rampsul tuleb tegeleda Eesti Rahva Muuseumi näituselt "Uurali kaja" pihta pandud väärtusliku pussnoa ehk Vanemuise väitse leidmisega. Kõnealuse eksponaadi asendamise koopiaga avastab ühel päeval Reilika, kellele meeldib seal enda jaoks huvitavaid esemeid üles joonistada. Ei muuseumis töötav Reilika isa ega ka tema kolleeg oska nugade vahetust põhjendada. Arvatavasti toimus see pahalase poolt samas toimunud teatrietenduse ajal. Tõe väljaselgitamine jääb politsei hooleks, aga ERM-i direktor teeb ka Rampsu

Sophie Hannah "Hercule Poirot` püha öö" Varrak 2023, tõlge Krista Suits, 303 lk 107/2023 Jõulude eel valmistuvad monsieur Hercule Poirot ja inspektor Edward Catchepool üheskoos veetma kauaoodatud rahulikke pühi. Ootamatult kutsutakse neid uurima kuritegu. Norfolkis ühes haiglapalatis mõrvati mees. Kutsujaks on Edwardi ektsentriline ema Cynthia Catchepool, kes nõuab, et poeg ja Poirot peatuksid temaga koos rannikul asuvas kehvas seisus härrastemajas seni, kuni mõrvalugu lahendatud. Juhtumisse süvenedes avastab detektiivipaar, et tapetu oli kohalik postkontoriülem, kes päikeselise loomuse tõttu omas palju sõpru ja vaenlasi üldse mitte. Päris arusaamatuna tundub seegi, et keegi mõrvas mehe palatis otse haiglatöötajate silma all. Cynthia sõber Arnold peab minema samasse haiglasse ravile. Tema naine Vivienne on endale pähe võtnud, et Arnoldist saab mõrvari järgmine ohver. Poirot`le on lugu vastumeelt, aga ta otsustab uurimisega võimalikult ruttu ühele poole saada, et pääseda kumm

Fannie Flagg "Praetud rohelised tomatid Whistle Stopi kohvikus" Vesta/Ühinenud Ajakirjad  2022, tõlge Riina Jesmin, 367 lk 106/2023 Taas läbi aegade kulgev ja paljude tegelastega köitev romaan. On kahekskümnendate aastate keskpaik. 48-aastane Evelyn vaevleb keskeakriisis ja mõtleb sügavalt, mida endaga peale hakata. Pühapäeviti sõidab ta abikaasaga Roositerrassi hooldekodusse, kus mees külastab oma ema. Samal ajal pakub Evelynile hooldekodu külaliste salongis seltsi 80-aastane elurõõmus Ninny. Naised sõbrunevad maiustusi nautides ja eakas daam jutustab Evelynile oma noorpõlvest Alabamas Whistle Stopi väikelinnas, kus tema vennanaine Idgie koos oma sõbra Ruthiga kohvikut pidas.  Ninny meenutused Idgie ja Ruthi suhtest on kui järjejutt. Minevikust tuleb lagedale igasugu koomilisi seiku, mis värvikate karakteritega pereliikmete ja linnaelanikega toimunud, samuti eluga kaasas käivat paratamatust ja traagikat. See on muhedalt soe lugu sõprusest, armastusest, vananemisest. Hinge ko

Lilli Promet "Pannkoogirõõm" Eesti Raamat 1984, pildid Asta Vender, 32 lk 105/2023 Kodune raamaturiiul on üks tõeline varaait. Taas leidsin lasteraamatu, mis veel lugemata.  Luuleraamatukese nimilugu jutustab külast, kus elavad väga laisad ja lohakad inimesed. Nad ise, nende kodud ning kodude ümbrus on igas mõttes räpakil ja ripakil. Kasimata majapidamiste kõikvõimalikest kohtadest vaatavad vastu igasugu satikad. Kole asi, ei taha mõeldagi! Ühel päeval saabub külasse mees, kes pakub pannkooke, soovides selle eest prahti. No nüüd läheb lahti kraamimine ja koristamine. Mõndagi närib kadeduseuss, et naaber rohkem rämpsu ära annab. Koogikuhi on jõudsalt kahanemas, kui läheneb häbelik piiga, koukides taskust prügiraase. Ta oli oma kodus otsinud nii sängi alt kui kapi tagant, ei kübekestki tolmu kuskil. Läinud siis suures hädas naabrile appi ja see pisku ongi kõik, mida ihnuskoi talle abi eest raatsis tasuks anda... Raamatus on kolm rahva- ja muinasjutupärast luuletust, mille keskm

Maria Lepmaa "Vaata ja märka" Hea Tegu 2023, 96 lk 104/2023 Aitäh Maria Lepmaale raamatu eest! See oli armas aastalõpu raamat. Peale lugemist jäin mõttesse, mida lahkuvast aastast meelde jätta ja hinges hoida.  Raamatus kirjutab Maria oma südamelt ära seikadest ja mälestustest, mis teda sügavalt puudutasid. Ta on vaadanud ja märganud enda ümber hästi lihtsaid asju, olukordi, inimesi. Lugudes on juttu lahkusest, hoolimisest, kaastundest, tänulikkusest... Olen samuti tänulikkusele palju mõelnud. Keegi on kunagi nimetanud tänulikkust nii võimsaks ravimiks, et hulk tablette jääks võtmata ja arstivisiite tegemata, kui me vaid selle enda seest üles leiaksime. Küllap on nii ka teiste heade tunnetega, mis meid kaitstes muudavad maailma paremaks paigaks. Lugedes ja mõtiskledes segunesid minu ja Maria mõtted. Mõistsin, et paljuski oleme temaga sarnased. Raamatuke tegi meelele pai ja südame soojaks. Võta aega. Vaata ja märka. Mõtle häid mõtteid ja ütle häid sõnu. Ilmuta tänulikkust. Vää