Pille raamatu ja kassiga

"Selles vaimustavas romaanis on kõike- salapära, romantika ning paeluvad tegelased", nii ütleb  Nicholas Sparks kultusromaaniks kujunenud ja ilukirjanduslike raamatute edetabelites kõrgetele kohtadele jõudnud romaani "Kus laulavad langustid" (D. Owens) kohta.  See on tundeküllaselt valulik lugu Kyast metsiku looduse rüpes, tema varasest lapsepõlvest, kohanemisest loodusega, kujunemisest naiseks ja olelusvõitlusest inimmaailmaga. Hoolimata üksildusest ja eraklikkusest on Kya tundlik ning intelligentne, otsides lähedust, armastust ning kuuluvust. Tema  mõttemaailma ja maailmavalu kirjeldused on elavalt tõetruud ja pisarateni liigutavad.  Paduralt leitakse Chase Andrewsi surnukeha. Kohalikud kahtlustavad Kya Clarki ehk Paduratüdrukut.  Raamatus kõlab mõte: teistsugust põlatakse tema erinevuse pärast, kuid teistsugune on selline võib-olla sellepärast, et teda põlatakse.  "Kus laulavad langustid" on ellujäämise lugu läbi suure kasinuse, vähenõudlikkuse ja enes

Eelmisel kevadel avaldasin  postituse Talvest kevadel. Toona kirjutasin raamatust   "Talve" (O. Luts) kirjastuselt Sinisukk.  Nüüdseks olen ära vaadanud filmi "Talve", mis mulle väga meeldis. Raamat ja film ning eelnevad O. Lutsu Paunvere raamatud ja ekraniseeringud loovad ajas kulgeva ühtse pika loo ning tekitavad nostalgilise äratundmis- ja kuuluvustunde sealsete tegelastega.   Ma ei ole talvesõber. Mulle pole meeltmööda pimedus, külm ja ebameeldivad ilmaolud. Armastan soojust, valgust ja päikest. Ilmselt olen eelmis(te)s elu(de)s elanud kusagil lõunamaal. Jaanuarikuu on alati olnud paratamatus, mis tuleb lihtsalt läbida: igavavõitu ja justkui sisutu ning kevadest liiga kaugel. Samas iga ilmaga õues käimine, leppimine looduse vääramatu jõuga ja hea enesetunne, mille saan, on talve (iga aastaaja!) boonus, millest loobuma ka ei oleks nõus!  Sel talvel on mul talvega teisiti. Hakkasin lund juba detsembris ootama. Nüüd ta siis saabus õigel ajal, parimal viisil ja hetk

 Kirsipuu kasvab metsikult enamuses Euroopas ja isegi Põhja-Aafrikas. Vana-Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat Assüüria kuningas Sargon II armastanud kirsiõite magusat lõhna. Sel ajal tehti metsikutest kirssidest siirupit, mida pärast veega lahjendamist joodi. Kirsipuude  kasvatamine kultuurtaimedena sai alguse arvatavalt umbes I sajandil eKr Roomas. Tänapäeval kasvatatakse palju kirsipuid Jaapanis ilupuudena nende õite ilu pärast, mida sooviks oma silmaga näha ... Romaani "Seal, kus kasvavad metsikud kirsid" (L. Madeleine) tegevus algab aastal 1919 Inglismaal. Esimene maailmasõda on lõppenud, Emeline Vane on kaotanud oma pere ja jäänud üksi. Ta ei suuda toime tulla leinaga, majandada võlgades kodu, tagada hoolitsust väikesele vennale ja määratleda ennast kõige selle keskel. "Liiga lugupeetud, et töötada, liiga vaene, et seltskonda kuuluda," mõtiskleb Emeline.   Meeleheitel Emeline otsustab jäädavalt kaduda ... Bill Perch on noor advokaadi assistent, kes 5