Pille raamatu ja kassiga

Mariann Rückenberg "Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu" Ferielum 2025, 340 lk #14 2026 Naudin raamatuid, kus põimuvad mu lemmikud, ajalugu ja ilukirjandus. Romaan viib aastasse 1625, mil Eesti- ja Liivimaal sõdivad Poola ja Rootsi kuningate väed, külvates meeleheidet, kannatusi, surma... Samal ajal elab kiduras sooservas maarahva verd nooruke Krett, keda Sookratiks kutsutakse. Krett mõistab hästi loodust ja loomi, tunneb taimedega ravimise kunsti, oskab sõnadega lausuda ja maagilisi lauluviise ümiseda. Päris tavaliseks inimeseks tüdrukut ei peeta ja avasüli vastu ei võeta, ent kui keegi hädas abi vajab, siis teda usaldatakse. Ainuke, kellest vaba hing Krett hoolib, on Rapa Repene, kes talle nii ema eest kui ka rahvatarkuste õpetajaks.  Ühel kevadhommikul kohtab Krett metsateel tundmatut meest. Tahab saatus või on juhus pime, aga edaspidigi sattuvad tüdruk ja võõras, kes osutub mõisasoost Hendrick von Tisenhuseniks, mitmel puhul kokku, kuni... Loos sob...

Andrus Kivirähk "Rehepapp ehk november" Varrak 2017, 200 lk #13 2026 Kui mulle sattus näppu raamatu 29. trükk, kahtlustasin, et olen üks väheseid eestlasi, kel klassikaks saanud kultusteos lugemata. Populaarsusest lugejate seas kõneleb veel mitmete väljaannete ilmumine peale selle. Pluss paljude positiivsed hinnangud ja hulk tõlkeid teistesse keeltesse. Kui alustada päris algusest, siis romaanis kirjeldatud november mudase maa, kõleda tuule, lõputu saju ja tuhmhalli hämarusega andis lugemisele õige tunde. Kõik näis kui müstilise looriga kaetud, mille alt astusid järjest välja lihtsad Eestimaa külainimesed ja eesti soost mõisa asjamehed. Värvikad ja olemuselt sarnased kujud, kes raskel ajal kergendavad oma eluolu igal võimalikul juhul naabri ja mõisa tagant varastamisega. Või orjastavad enda heaks töötama krati. Aruka ja õiglase hoiakuga eristub Rehepapp, kellele loodavad kõik hädalised (ja mina lugejana). Kuigi paganlikke eestlasi kujutatakse siin võimendusega ja kõrgelt üle ...

Agatha Christie "Seven Dialsi mõistatus" Varrak 2026, tõlge Krista Suits, 319 lk #12 2026 Kuna krimikuninganna Agatha Christie teoste lugemine on kindla peale minek, rõõmustan alati, kui ilmub raamat, mida temalt veel lugenud ei ole.  Vanas maamõisas veedab külalistena aega seltskond noori. Koos puhatakse, nauditakse üksteisega suhtlemist ja lihtsalt jõudeolekut. Teiste seas unimütsist Gerry Wade, kelle jaoks uni on nii püha, et ärkamine venib pea lõunani. Kaaslased otsustavad teda heas mõttes õpetada, ostes kaheksa äratuskella, mis pannakse järjestikku uue päeva varahommikuks helisema. Paraku kukub vingerpuss läbi. Gerry leitakse surnuna ja puudub üks kelladest. Gerry sahtlist avastatakse kiri, milles seisab ühe Londoni klubi nimi "Seven Dials". Varsti kaotab elu veel teinegi noormees, kes jõuab enne lausuda "Seven Dials"... Romaan ei tundunud mulle alguses kuigi christielikuna. Vist seepärast, et harjumuspäraselt  monsenior  Poirot`d ja miss Marple`it si...

  Elatud elu ei tundugi pikk, sest mälu on lühike. Siit õnnelik hetk ja rõõmus viiv, sealt murelik silmapilk... Ent kui aeg kõik üheks seob siis saab neist imeline teos. Mida soovida veel Sulle, kui Sul käidud elutee... Taevast rahu, soojust, helgust, et kuldne päike päeval ja öösel hõbedane kuu Su üle hellalt valvaku... Puhka rahus, kallis ema, vanaema ja vanavanaema! 💖

Louisa M. Alcott "Väikeste naiste abielud" I ja "Väikeste naiste abielud" II   Fantaasia 2006, tõlge Eva Luts, 141 lk ja 153 lk #10, 11 2026 Loen sarju päris sageli ja mis seal salata, kui osade ilmumise vahele jääb pikem ajavahemik, siis on mõnikord tegu sündmuste, tegelaste ja nendevaheliste seoste meenutamisega. Nii mõtlesingi ette võtta aasta alguses loetud "Väikeste naiste" järjelood. Raamatud jutustavad nelja preili Marchi elust, kes aastate möödudes pole enam lihtsalt nägusad tütarlapsed, vaid võluvad noored daamid. Neil seisavad ees kohtumised, armumised, suhted, abielud. Peale südameasjade tegelevad neiud isiklike püüdluste, annete ja võimete teostamisega. Kuigi 19. sajandi lõpul kulgeb elu tolle ajastu raamides, tuleb nelikul üsna kaasaegsel moel oma õnne eest ise seista. Jo, neidudest kõige naksakam, võiks läbi lüüa ka 21. sajandil. Isiksus, kes ümbritsevatele meeldib või mitte, aga ei jäta kedagi külmaks. Läbi kahe raamatu pööratakse Jole ka ...

Silver Kuusik "Millest sa elad ja hingad. Els Himma laval ja elus"   Hea Lugu 2025, 263 lk #9 2026 Esimest korda "kohtusin" Els Himmaga (23.01.1940-07.05.2025) kuuekümnendate lõpus telerist fenomenaalset laulusaadet "Horoskoop" vaadates. Lauljatari esitatud lauludest midagi ei meenu, aga minusuguse algklassi tüdruku arvates oli ta kaunis kui Lumivalgeke. Tegelikult oligi, siis ja edaspidi, paeludes oma lavasarmiga. Els Himma samethääl ja muusikaline eneseväljendus hakkasid mulle meeldima hoopis hiljem. Tema elulooraamatut sirvides võlusid kaanekujundusel lauljatar leebe naeratusega, sisekaantes menulaulu "Millest sa elad ja hingad" noodid, fotod. Hästi pilkupüüdev ja maitsekas minu arvates. Lihtne ja ladus jutt köitis samuti: Els Himma mälestused alates elu algusest, karjääri kujunemisest õnnelike juhuste, kordaminekute, tagasilöökidega jne. Ka saavad sõna tema pereliikmed, sõbrad, kaasteelised. Iga peatükki alustav laulu pealkiri ja jupike sõnad...