Pille raamatu ja kassiga

Helga Pärli-Sillaots "Tee viib järveni" Hea Lugu 2025, 158 lk Suvitusomaanis, mis viib kolmekümnendatesse, jagub suvitusmeeleolu, suvesoojust ja muudki veel. Eakas professor Peeter Karste sõidab oma noore lauljannast abikaasa Helega järveäärsesse suvepansionaati kesk kaunist loodust. Üllatuslikult selgub tõsiasi, et seal suvitab ka professorihärra eelmine abikaasa Noora, kes samuti lauljanna. Noora võõraspoeg Martin oli koolipõlves Hele austaja. Nüüd kandideerib Martin kohaliku koguduse pastoriks. Samas kohtutakse veel kimbatuses neiu Leidaga, kelle endale teenijaks palganud pere ei jõuagi maale. Leida meeldib Kallele, aga... Kuuekümnele lähenev Peeter tunnetab, et ei suuda poole noorema elurõõmsa ja suhtlemisalti abikaasaga kõiges sammu pidada. Parimates aastates Hele austab Peetrit väga, aga ta hing ihkab veel midagi. Kui kohale ilmub noor ja elujõus Martin saab Hele särada. Tõe ja õiguse kehastusena näeb ja kuuleb  kõike Peetri ekskaasa Noora. Ja Leida-Kalle suhegi kulgeb ...

Kaie Hakonen "Brantš. Puhtad maitsed ja rõõm koos söömisest" Hea Lugu 2019, fotod Kaie Hakonen, Kristiina Männik-Kivi, Juho Hakonen, Petri Kuntsi, 145 lk Väljend brantš  tuleneb ingliskeelsetest sõnadest  breakfast (hommikusöök) ja lunch (lõuna) ),  tähendades kahe söögikorra ühendamist ehk aeglast ja nautlevat söömist hommikust pärastlõunani.  Raamatut ahvatles talviselt soodusmüügilt soetama pealkirja teine pool. Hästi mõnus on vahel argine unustada ja oma pere, sugulaste või sõprade seltsis pista põske maitsvaid palasid, lastes ajal  omavahelises keskustelus lihtsalt kiirustamata kulgeda. Tegelikult on minu jaoks koosolemine tähtsam kui toit... Kuidas Sul läheb? Naerge, sööge, nautige! Ja öelge, kui kallid ja olulised üksteisele olete. Seda pole kunagi liiga palju! Võlub Kaie südamlik lähenemine toitude valmistamisele. Armastus käib ju kõhu kaudu! Algajale võõrustajale antakse siin näpunäiteid menüü koostamiseks ja ettevalmistuste tegemiseks, et külalist...

Philip Gwynne Jones "Veneetsia mäng" Varrak/Rahva Raamat 2025, tõlge Tiia Krass, 255 lk Nathan Sutherland peab Veneetsia aukonsuli ametit, tõlgib tarbetekste ja naudib turvalist elu. Ootamatult pakutakse talle ametikontoris väikese pakikese paaripäevase hoiustamise eest suurt rahasummat. Pakis peitub kuulsa Veneetsia kunstniku Bellini illustreeritud palveraamat. Nathanit huvitab, kas tegu on ehtsa meistriteose või suurepärase võltsinguga. Aga juba satub ta tahtmatult osaliseks kaksikvendade Morode sepitsetud kunstivargusmängus. Nüüd peab Nathan vastased üle kavaldama, et mitte enda ja sõprade elusid ohtu seada... Veneetsiat ma külastanud pole, aga raamatust sain üpris veenva ja värvika kujutluspildi sellest linnast. Ja inimestest, nende elustiilist, kus ooperiteatris, kirikus ning kunstisaalis käimine on loomulik nagu ka pokaal või paar proseccot , hõrgud road ja kaunikõlaline itaalia keel. Niiviisi lugedes väisatud giidituur rikastas olemuselt lihtsat lugu, kus tegevus keerl...

Anne B. Ragde "Öine soov" Delfi Meedia/Eesti Raamat 2025, tõlge Maris Kuuda, 287 lk  Andekas muusikaajakirjanik Ingunn naudib kolleegide ja lugejate tähelepanu ning tunnustust. Eraelus harrastab ta netisuhtlust ja raju voodielu. Ükski Ingunni suhetest ei kesta kaua, sest ta on meister nende lõpetamises. Armumine ja armastus pole Ingunni jaoks üldse mõeldavad. Ta peab sellist elu ideaalseks kolmekümne üheksanda sünnipäevani. Siis tabab Ingunni kahtlus, kas ei tuleks oma elus ette võtta muutusi. Juhtub see, et ta kohtab meest, keda pole lihtne unustada... Raamatus jagub ohtralt Ingunni seksiseiklusi. Neil pole otsa ega äärt. Tüütuks muutus ja tuli tahtmine lugemine suisa pooleli jätta, aga lootsin, et Ingunnis ikka miski muutub ja romaani temaatika saab uue suuna. Selginemine temas toimus, aga see oli lihtsakoeliselt etteaimatav ja midagi erilist ei pakkunud. Mind oleks pigem huvitanud, mis pärast loo lõppu edasi sai.   Minult ei saa raamat hindeks isegi mitte koolipoisi ko...

Philip Steele "Marie Curie. Naine, kes muutis teaduse kulgu" Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006, tõlge Helje Heinoja, 64 lk 19. sajandi lõpul unistas enamik noori daame abieluga hea partii tegemisest. Maria Skłodowska (12.09.1867 - 04.07.1934), keda tunneme Marie Curie`na, erines neist õpihimu poolest. Tema vanemad kuulusid Poola kõrgklassi ja väärtustasid igati haridust, kuid polnud rikkad. Õpinguteks tuli noorukesel Marial raha teenida koduõpetajana ja kasinalt elada. See ei muutnud pühendunud neiu edasipürgimist lihtsamaks, sest tema kodumaal naisi ülikooli ei võetud. Maria astus Sorbonne`i ülikooli ja temast sai prantsusepäraselt Marie. Seal õppides töötas ta pingeliselt saavutades paremaid tulemusi kui meesüliõpilased. Ka see polnud piisav ja edasistes teadusuuringutes tuli tõestada, et naisterahvas võib meestega samaväärselt ja tulemuslikult töötada. Marie abiellus Pierre Curie`ga, kellest sai tema kaasteeline ja tugisammas. Marie Curie avastas keemilised elemendid polo...

Margus Haav "Korstnapühkijad kahhelahjus ja teisi ebatavalisi lugusid" Koolibri 2025, pildid Tuulike Kivestu, 72 lk See, et head lasteraamatut naudib ka täiskasvanu, peab siin täiega paika. Vahvate fantaasiajuttude tegelased pärinevad omaette "ooperitest". Väike tulnukas Pipp juurdleb, kas inimesed on olemas, korstnapühkijatel jälle on pesa kahhelahjus, lumehelbetüdruk Lisette ei taha sugugi poriseks saada, tolmukübe Tiit ja vihm saavad sõpradeks jne. Meelel ja keelel jaguva heatahtlikkuse juures on igal oma armas ja inimlik kiiks ka. Juttudest leiab nii absurdseid olukordi kui teemasid elust enesest, aga muidugi lõbusasti üle võlli vaates.  Lood annavad väikesele lugejale aimu kaasajal vähem tarvitatavatest väljenditest. Näiteks: auraha, korstnapühkija, kahhelahi, teehöövel, kombain, tõukekelk. Jutuke Joosepi mängust sõnadega näitab eesti keele rikkust sarnase kõlaga sõnade poolest, mida segaduse vältimiseks tuleb õigesti kasutada.  Raamatu lugemise kõrvale on vaat...