Pille raamatu ja kassiga

Bel Kaufman "Allakäigutrepist üles" Kultuurileht 2025, tõlge Henno Rajandi, 264 lk #18 2026 Ameerikas 1965. aastal esimest korda trükivalgust näinud raamat jutustab alles kooli tööle asuvast noorest õpetajannast. Tema püüdlustest olla väga tubli, teha kõike pühendunult ja hoolida südamest oma õpilastest. See ei taha aga sugugi õnnestuda: kõigepealt "rasked" õpilased väga erinevate probleemidega, lõpmatu ülesannetetulv, juhtkonna rõhumine algaja õpetaja südametunnistusele, mõttetuna näivate bürokraatlike dokumentide täitmine mitmes eksemplaris, pidev enda tõestamine... Raskused on selleks, et neid võita.  Noore maailmaparandaja toeks saab kogenud õpetajast sõbranna, kes märkab tema väikesi edusamme, õpetades koolitööd veidi teise nurga alt vaatama, koolis ellu jääma ja iseendaks saama... Ülesehituselt on raamat kollaaž, milles õpilaste kirjandikatkeid, õpetajate sisepostiga saadetud sõnumeid, kantseliidis ringkirju, ametlikke formulaare, vähem ametlikke pabereid, ett...

  Anneli Fichtelius "Orelimängija tütar" Rahva Raamatu Kirjastus 2025, tõlge Kadri Papp, 424 lk #17 2026 Tõsielulistel sündmustel põhinevas peresaagas on Tio Pelmase prototüübiks autori vanavanaema. Esimese osa algus viib aastasse 1886... Kirjade järgi peavad rannarootslased end vabadeks Rootsi talupoegadeks, ometi tuleb neil saksa mõisnikust parunile renti maksma. Ka arusaamatused labaste tsaari sõduritega on kerged tulema. Nii polegi õieti vabadust ja elu on raske. Suurte perede suude ära toitmiseks tuleb neil, kes juba kaela kannavad, talutööd rassida. Ka Tiol, kes on nutikas ja tugevama selgrooga, kui enamik tolle aja tütarlapsi. Taluperenaiseks ta tulevikus saada ei taha, vaid unistab hoopis haridusest ja õpetaja ametist.  Erksa olemisega kena tütarlaps jääb silma sakslannast parunessile, kes ta mõisa teenijannaks kutsub. Ka noor parun märkab terast tüdrukut ja õpetab talle saksa keelt. Tio elu kulgeb nüüd varasemast täiesti erinevas maailmas, aga tema unistused pole kuh...

Christoffer Holst "Maapealne taevas" Eesti Raamat 2025, tõlge Kadri Okas-Schone, 245 lk #16 2026 Midagi turgutavat meie lõputuna näivasse talve... Mimmi on küll 65-aastane ja hiljuti lahutatud, ent tunneb endas pulbitsevat elurõõmu. Tema plaan on panna suve saabudes vanale matkaautole hääled sisse ja minna reisile Lõuna-Euroopasse. Reisiseltsiliseks kutsub Mimmi oma kauaaegse sõbranna Lena. Lena tunneb end masendunult. Tema tütar Lovisa põeb raskelt lahkuminekut, elades juba teist aastat lapsepõlvekodus. See röövib Lenalt viimasegi energiaraasu ja tahtmise midagi ette võtta.  Viimasel hetkel vastab Lena Mimmi reisikutsele jaatavalt ja seiklused võivad alata. Olgu öeldud, et teel ühineb nendega üllatuslikult veel keegi. Kreekas leiab Mimmi üles paiga, kus kunagi algas üks tänaseks unustatud armulugu... Pikk sõit, kaks elukogenud naist, seljataga ühine minevik, ja meelde tulevadki ajad ammused. Meenub peamiselt ikka head ja lõbusat, aga ka sellist, mida nüüd võib võtta kui, jum...

Jostein Gaarder "Teisel pool peeglit"   Koolibri 2026, tõlge Sigrid Tooming, 136 lk #15 2026 Kui me siia ilma sünnime, saame kingiks terve maailma. On jõuluaeg. Raskelt haige Cecilie soovib jõuludeks suuski või kelku. Kuuse all ei paista sellist pakki, milles ihaldatud kingitus võiks olla. Aga imesid ometi juhtub...  Tüdruk lebab voodis ja mõlgutab mõtteid. Kõik enda jaoks tähtsa märgib ta päevikusse, et seda täiskasvanuna üle lugeda...  Jõuluööl algab Cecilie`i sõprus ingel Arieliga. Cecilie ja Ariel vestlevad maistest ja taevastest asjadest. Koos võetakse ette peadpööritavaid ja imelisi seiklusi mõlema jaoks...  Lugedes mõtisklesin, et maailmas on palju sellist, mida näeme ja ka niisugust, mida ei näe. Kas inglid on olemas? Ei ole kohanud, aga elu raskematel hetkedel olen tajunud, et keegi kaitseb mind halvema eest... Ma ei saa kogu peeglit puhtaks nühkida. Muidu näeksid ehk veel rohkem, aga ei näeks enam ennast. Maailma muudavad paremaks paigaks usk endasse, lootu...

Mariann Rückenberg "Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu" Ferielum 2025, 340 lk #14 2026 Naudin raamatuid, kus põimuvad mu lemmikud, ajalugu ja ilukirjandus. Romaan viib aastasse 1625, mil Eesti- ja Liivimaal sõdivad Poola ja Rootsi kuningate väed, külvates meeleheidet, kannatusi, surma... Samal ajal elab kiduras sooservas maarahva verd nooruke Krett, keda Sookratiks kutsutakse. Krett mõistab hästi loodust ja loomi, tunneb taimedega ravimise kunsti, oskab sõnadega lausuda ja maagilisi lauluviise ümiseda. Päris tavaliseks inimeseks tüdrukut ei peeta ja avasüli vastu ei võeta, ent kui keegi hädas abi vajab, siis teda usaldatakse. Ainuke, kellest vaba hing Krett hoolib, on Rapa Repene, kes talle nii ema eest kui ka rahvatarkuste õpetajaks.  Ühel kevadhommikul kohtab Krett metsateel tundmatut meest. Tahab saatus või on juhus pime, aga edaspidigi sattuvad tüdruk ja võõras, kes osutub mõisasoost Hendrick von Tisenhuseniks, mitmel puhul kokku, kuni... Loos sob...

Andrus Kivirähk "Rehepapp ehk november" Varrak 2017, 200 lk #13 2026 Kui mulle sattus näppu raamatu 29. trükk, kahtlustasin, et olen üks väheseid eestlasi, kel klassikaks saanud kultusteos lugemata. Populaarsusest lugejate seas kõneleb veel mitmete väljaannete ilmumine peale selle. Pluss paljude positiivsed hinnangud ja hulk tõlkeid teistesse keeltesse. Kui alustada päris algusest, siis romaanis kirjeldatud november mudase maa, kõleda tuule, lõputu saju ja tuhmhalli hämarusega andis lugemisele õige tunde. Kõik näis kui müstilise looriga kaetud, mille alt astusid järjest välja lihtsad Eestimaa külainimesed ja eesti soost mõisa asjamehed. Värvikad ja olemuselt sarnased kujud, kes raskel ajal kergendavad oma eluolu igal võimalikul juhul naabri ja mõisa tagant varastamisega. Või orjastavad enda heaks töötama krati. Aruka ja õiglase hoiakuga eristub Rehepapp, kellele loodavad kõik hädalised (ja mina lugejana). Kuigi paganlikke eestlasi kujutatakse siin võimendusega ja kõrgelt üle ...