Pille raamatu ja kassiga

  84/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/26 Eesti kirjaniku ajalooromaan Jaak Sarapuu "Kuningas Lembitu elu" Kupar 1993, 176 lk. Muinasaja eestlaste vanema ehk kuningas Lembitu kohta pole palju teavet ja sellepärast on ka teaduslikud uuringud tema elu ning tegevuse kohta minimaalsed. Vikipeedia andmetel on Liivimaa kroonikas Lembitut Läti Henriku poolt 14. korral mainitud. Tänu sellele on andmeid tema elukäigu viimase kuue (1211-1217) aasta kohta, mida kõike täiesti tõe pähe võtta ei saa. Lembitu langes Madisepäeva lahingus aastal 1217. Kümme aastat hiljem kaotasid eestlased muistse iseseisvuse ja sattusid võõraste võimude meelevalda. Raamat algab Lembitu sünniga, mis arvatavalt võib olla 1180. aasta paiku ja annab kujutletava pildi tema lapsepõlvest ja kujunemisest oma aja suurmeheks. Juba lapsena on Lembitu nutikas, julge, teadmisi võtab kiiresti omaks, samas õrna hingega. Loos kujutatakse teda lihast ja luust inimesena, kel vooruste kõrval ka inimlikud nõrkused. Verine on see

  83/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/10  Raamat, mille kaanel on tiigri pilt või selle pealkirjas on sõna „tiiger“ Donald Bisset "Kõnelused tiigriga ja teisi jutte" Eesti Raamat 1979, tõlkija Evi Vanem, 255 lk. See raamat ootas oma lugemisjärge palju aastaid. Miks, ei tea. Jäi vist lihtsalt teiste varju, kuhugi silmaulatusest kaugemale. Nüüd sai siis topeltvõimaluse. Lugesin tiigrijutte ette oma 4-aastasele tütretütrele Mia Helenele. Meil mõlemal oli lahe ja lõbus. Minu kodutiigril Pippal ka, kes meie seltsis, tema nillis Mia küpsist.  Lood on lihtsad muinasjutud. Kohe saad aru, mis toimub, ei pea ajusid ragistama. Kõik on hästi kujuteldav, samas absurdimaiguline. Raasuke on põnevust ka, aga jutud lõpevad alati õnnelikult. Elulised tarkuseteradki igas loos ilusti olemas.  Suureks plussiks on autori illustratsioonid, sellised tavalised ja mustvalged, isegi nagu lapsekäelised, mis jätavad fantaasiale ruumi. Joonistused paiknevad tekstilõikude vahel, kus oli hea väikesi lugemis

  82/2022 Miranda Cowley Heller "Paberloss" Helios 2022, tõlkija Karin Suursalu, 383 lk. On soe ja päikeseline augustikuu alguse varahommik. Elle Bishop armastab ärgata enne teisi. Talle meeldib ujuda üksi ning vaikuses maaliliselt kaunis järvekeses Tagametsas vana suvemaja lähedal, mida nimetatakse Paberlossiks. See on paik, kus perega aastaid suvesid veedetakse. Elle meenutab eelmist õhtut, salajasi kirehetki lapsepõlvearmastuse Jonasega siin läheduses, vaid veidike eemal oma mehest ja lastest. Ta peab tegema valiku, kas elu koos armastatud abikaasa Peteriga või Jonasega...  Romaani tegevus toimub ööpäeva ja hargneb meenutustes viiekümne aasta jooksul. Tasapisi settib minevikust päevavalgele saladusi, valesid, häbi, hirmu, traagikat. Loo alguses, mõnikümmend lehekülge lugenud, ohkasin esimeste häirivate "kaadrite" peale, et kuidas selle raamatu läbi saan, kas üldse. Tundus, et midagi helget pole, tegelaste vanadest hingehaavadest on saanud sügavad armid, mis endis

80-81/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/28 Minu naabrid, ehk kui oleksid kirjanik, oleks(id) sinu teos(ed) raamatukogus just nende kirjanike vahel. Loe mõlemalt üks teos  Valiku tegin oma koduses raamatukogus eesti kirjanike lugemata raamatute hulgast. Jüri Parijõgi "Kui isa kinkis raamatuid" Eesti Raamat 1981, 52 lk. Õhukeses raamatus on kaheksa jutukest laste elust umbes sadakond aastat tagasi. Juttudes võlus laste rõõm lihtsatest asjadest, kasinus, millega rahulikult lepiti, lapseelu elamine ja põnevaks tegemine väheste vahenditega. Kui oli igav, tuligi hakata endale tegevusi välja mõtlema. Tehti ka koerust ja oldi sõnakuulmatud. Kasvatus toimis suurepäraselt vanemate eeskuju najal. Igasugu askeldusi ning töid peeti loomulikuks ja vajalikuks, isegi kui need ei meeldinud. Muidugi olid lastel unistused, mis mõnikord täitusid, vahel mitte. Väga sümpaatne on autori ladus väljenduslaad, mis ühtaegu südamlik, humoorikas kui ka tõsine. Ajatud lood, milles õpetlikku tänapäeva laste

79/2022 Toshikazu Kawaguchi "Enne, kui kohv jahtub" Tänapäev 2022, tõlkija Sash Veelma, 192 lk. Kui sa saaksid minna minevikku, kellega sa kohtuksid?  Raamat algab küsimusega, mis pani mõtlema... Tõkyõ väikesel kõrvaltänaval asub tilluke kohvik. Aromaatset ja armastusega valmistatud kohvi on seal pakutud juba üle saja neljakümne aasta. Koos kohviga on külastajal võimalus rännata ajas tagasi ja kohtuda kellegagi minevikust. Sel teekonnal kehtivad kindlad reeglid, mida tuleb ajaränduril täita. Kohtuda on võimalik ainult selliste inimestega, kes on kunagi kohvikut külastanud. Minevikus toimuv ei muuda olevikku. On ainult üks tool, mis lubab ajas tagasi minna ja sellelt ei tohi liikuda. Olevikku tuleb naasta enne, kui kohv jahtub... Omapärane, ent lihtne raamat. Tuumaks inimlik õnn tegelaste ihalustes, kahetsus, et midagi jäi kunagi ütlemata või tegemata, usk imedesse ning tulevikku. Loo kohvilõhnalisest miljööst õhkub jaapanipärast peenetundelisust ja hoolivust. Liigutava sõnumi

  78/2022 Jenny Colgan "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris" Varrak 2022, tõlkija Faina Laksberg, 383 lk. Eelmisel suvel ilmunud ja loetud "Ranna tänava väike pagariäri" oli mõnus puhkuseromaan. Kui ilmus järg raamatule, tekkis isu sedagi lugeda. Suvi saabub looduskaunisse Cornwalli Mount Polbearne`i saarele. Toimekas Polly Waterford on armunud oma kodusse, kallimasse Huckle`isse ja väikesesse lunnikesse nimega Neil. Tundub, et enam õnnelikum olla ei saagi. Saarele tuleb hiljuti mehe kaotanud Selina, kes püüab leida siin lohutust. Pollyl on aga Selina ees saladus, mille ilmsikstulek võib nende suhted põrmustada. Looduses valitseb tasakaal, kui midagi on hästi, laekub kusagilt probleem või tuleb neid lausa mitu... Tunnistan, et lugemine edenes visalt. Kes ma muidu olen ühe raamatu haaval lugeja, haarasin jälle kõrvalt teise ja panin selle kõrvale. Nii vahelduva eduga lugesin. Sündmustik hakkas justkui venima ja erilist emotsiooni ei tekkinud. Esimene lugu "Ran