Postitused

Indrek Hargla "Apteeker Melchiori apokrüüfid"

Kujutis
Indrek Hargla "Apteeker Melchiori apokrüüfid" Raudhargla 2023, 266 lk 36/2024 Apteeker Melchiori sarja ülelugemisel ootab ees kuues osa. Kõrvalepõiked apteekri tegemistega peibutasid mindki "kõrvale astuma" ja vahelduseks nautisin kolme lühemat lugu.  Mõrvalugudes, mis kui romaanide lühemad variandid, kätkes juba ootuspäraselt sünget salapära, keskaegseid kombeid ja ajaloolisi sugemeid. Peale Melchior Wakenstede võis trehvata veel teiste teada tegelastega. Esimeses külvab segadust isemoodi mees, kelle kohta arvatakse, et ta on Saatana teener. Muidugi toimuvad tapatööd, mille süüdlase tuvastamine toob Melchiorile jama kaela. Ta läheb Tallinnast ära Tartusse, asudes ametisse apteekrisellina, millest pajatab juba teine jutt. Ei jää sealgi mõrvad olemata. Seekord on keskmes vana vihavaen aadlisuguvõsade vahel. Kolmandas loos sattub Melchior juhuse tahtel kuningas Eriku õukonda Gotlandi saarel, kus tapeti mõned päevad tagasi kõrgeaususe sekretär. Tema mõrvariks peetakse

Sofie Sarenbrant "Avatud uksed"

Kujutis
Sofie Sarenbrant "Avatud uksed" Pegasus 2024, tõlge Allar Sooneste, 332 lk 35/2024 Aitäh Kirjastusele Pegasus raamatu eest! Sümpaatsel ja empaatilisel politseiuurijal Emma Sköldil, kes mulle lugedes tundub juba kui hea tuttav, on sarja kolmandas raamatus käsil uus juhtum. Sedapuhku on kööginoaga tapetud Hans, kelle tema väike tütar Astrid leiab hommikul voodist surnuna. Mõrvatul ja tema abikaasal Cornelial pidi varsti jõustuma lahutus ning see öö oli nende kolme jaoks viimane ühise katuse all. Eelmisel päeval toimus majas müügiesitlus. Kas juhtunul võib olla seos sellega? Cornelia tunneb sisimas kergendust vägivaldse mehe surmast, olles samas kuritöö peamine kahtlusalune. Hansu mõrv ei jää aga viimaseks... Romaanis on klassikalise krimi kõrval ohtralt eludraamat: hoolega varjatud peresisene vägivald, kahtlused ja salatsemine paarisuhetes, ebakindlus pereplaneerimisel jne. See pani peale kuritöö lahendamise vägagi mõtlema olukordadele, mis reaalse elu kontekstiski võimalikud j

Maria Lepmaa "Heike läheb raamatukokku"

Kujutis
Maria Lepmaa "Heike läheb raamatukokku" Hea Tegu 2024, pildid Merle Laht, 32 lk 33/2024 Aitäh Maria Lepmaale raamatu eest! Nakatusin raamatupisikuga juba väikesena. Lugemine haaras mind kindlalt oma kütkeisse ja pole õnneks senini lahti lasknud...  Heike on seitsmeaastane lugemishuviline tüdrukutirts, kel varsti ees koolitee. Veel enne võtab ta emaga ette raamatukogutee, sest kodus on kõik raamatud läbi loetud.  Lugedes tekkis mul kujutluspilt, kuidas Heike raamatukogus elevusega riiuleid uudistab ning endale lugemist valib. Väga vahva ja üllatav oli, et tüdruk naases raamatutega, mis tegelikult päriselt olemas ja sobivad ülihästi väikese raamatusõbra lugemisvarasse. Seega saab Heike eakaaslane loost lausa soovituse, mida raamatukogust lugemiseks laenutada.  Vast innustab Heike meeldiv kogemus raamatukogu külastama last, kes sinna veel sattunud pole! Raamatuke on kirjutatud hästi lihtsalt ja lapsepäraselt, sobides kirjaoskajast põnnile ise lugemiseks või pisemale suurega koos

Mika Keränen "Küttepuuvargad"

Kujutis
Mika Keränen "Küttepuuvargad" Kirjastus Keropää 2015, pildid Marja-Liisa Plats, 121 lk 34/2024 Aitäh Mika Keränenile raamatu eest! Niisiis, salaselts Rampsu seitsmes juhtum. Sedapuhku tuleb noortel detektiividel välja uurida, kes pani krõbekülmal detsembriööl Olavi ja Antoni puukuurist pihta paar sületäit küttepuid. Ainsaks juhtlõngaks on vaid kuuripõrandalt leitud eriline mansetinööp. Pead pannakse tööle, jalad liikuma, silmad-kõrvad hoitakse lahti ja tõde tulebki päevavalgele.   Muidugi õpetab raamat, et tark tegu on oma vara luku taga hoida, et see rändama ei läheks. Jutuks on kütmise ja küttepuudega seonduv, mis mõnele tänapäeva lapsele täiesti võõras asi. Selgituse saavad ka mitmed seni ehk teadmata mõisted: mansetinööp, hipster, vegeteerima, kotipoisid jne. Eeskujuks võib seada rampslaste suhtlemist kaaskodanikega, mis igati asjalik ja viksilt viisakas. Samas on nad täiesti tavalised koolilapsed: naudivad talverõõme, küpsetavad muffineid, tegelevad hobidega, õpivad kont

Shelley Read "Voola kui jõgi"

Kujutis
Shelley Read "Voola kui jõgi" Rahva Raamatu Kirjastus 2023, tõlge Bibi Raid, 352 lk 32/2024 On aasta 1948. Keset Colorado metsiku looduse ilu elab nooruke Victoria Nash, kes kaotas varakult armastatud ema. Pere meestest ümbritsetuna hoolitseb ta nende eest ja täidab virsikutalus argiseid kohustusi, mis ei lõpe iial otsa. Nii kasvab tüdrukust kiiresti noor naine, kes oma südames ihaldab veel midagi. Ühel sügispäeval kohtub Victoria teel võõra noormehega, kelle tumedate ja lahkete silmade pilk puudutab tema hinge. Victoria jaoks on koos veedetud põgusad hetked tähenduslikud ja justkui saatuse poolt ette määratud. Noorte vahel areneb suhe, keelatud armastus. Seitsmekümnendatesse aastatesse jõudva loo keskmes on armastus, rassism, lein, ematunded, üksildus, ühiskondlikud eelarvamused ja ebaõiglus, ellujäämine saatuse kiuste... Romaan köitis sedavõrd, et lugesin ta läbi pea ühe hingetõmbega. Läbi poeetilise ja nüansirohke väljenduse said lugedes elavaks tegelased ja nähtavaks võrr

Tiina Laanem "Maailma parim liivaloss"

Kujutis
Tiina Laanem "Maailma parim liivaloss" Pegasus 2024, pildid Tiiu Kitsik, 36 lk 31/2024 Aitäh Kirjastusele Pegasus raamatu eest! Raamatut lugema asudes meenusid mulle oma lapsepõlve mängumaa ja liivalossid. Mõned mälestused ei unune õnneks kunagi... Hugo papa on kuldsete kätega mees, kes aina meisterdab või parandab midagi. Kuueaastane Hugo tahaks ka ehitada, aga ei lubata, ei tea ju, mis võib juhtuda. Papa paneb ette teha üks vägev liivaloss. Suur mees ja väike mees alustavad tööga. Hommikuks on aga keegi nende pooleli jäänud liivalossi ära lõhkunud. Mis päeval uuesti tehtud saab, see taas hävitatakse... Elutarkust ja empaatiat on papa suhtumises ja selgitustes õnnetule Hugole, miks keegi on nende kätetöö ära lammutanud. Armastusega tehtud liivalossi lõhkus see, kes pole kogenud häid tundeid. Mida teha, et armastust ja headust oleks rohkem? Väike koos suurega saab selle üle lugedes arutleda. Raamat õpetab, et hea eest seismine kannab paremini vilja kui halva vastu võitlemine.

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika"

Kujutis
Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" Raudhammas 2021, 447 lk 30/2024 Kunagi lugesin apteeker Melchiori sarja läbi, aga peale filmide vaatamist võtsin ta uuesti ette. Filmid meeldisid, ent sümpaatia on ikka raamatute poolel. Eelmistest lugemistest aastaid tagasi meenub vaid tempokas "neelamine". Nüüd siis värskendan mälu ja naudin lugusid olles jõudnud selle ehk viienda osani. Anno Domini 1432. Apteeker Melchior Wakenstede leinab oma armastatud naist Keterlyni, kes lahkus maisest ilmast veidi rohkem kui aasta eest. Melchior on tublisti kühmu vajunud ja elust väsinud. Ühel päeval saab  ta üllatuslikult teada, et dominiiklaste kloostrist on leitud unustatud kroonika, mis varjavat iidset templirüütlite saladust. Samas kroonikas leiduvat paraku ka midagi kompromiteerivat Melciori isa kohta. Parajasti tähistatakse linnas Püha Ihu päeva, mille auks korraldatakse näitemäng. Pärast etendust vapustavad linnarahvast mõrvad, millel arvatav seos kroonikaraamat