Philip Gwynne Jones "Veneetsia mäng"

-

Philip Gwynne Jones "Veneetsia mäng"
Varrak/Rahva Raamat 2025, tõlge Tiia Krass, 255 lk

Nathan Sutherland peab Veneetsia aukonsuli ametit, tõlgib tarbetekste ja naudib turvalist elu. Ootamatult pakutakse talle ametikontoris väikese pakikese paaripäevase hoiustamise eest suurt rahasummat. Pakis peitub kuulsa Veneetsia kunstniku Bellini illustreeritud palveraamat. Nathanit huvitab, kas tegu on ehtsa meistriteose või suurepärase võltsinguga. Aga juba satub ta tahtmatult osaliseks kaksikvendade Morode sepitsetud kunstivargusmängus. Nüüd peab Nathan vastased üle kavaldama, et mitte enda ja sõprade elusid ohtu seada...

Veneetsiat ma külastanud pole, aga raamatust sain üpris veenva ja värvika kujutluspildi sellest linnast. Ja inimestest, nende elustiilist, kus ooperiteatris, kirikus ning kunstisaalis käimine on loomulik nagu ka pokaal või paar proseccot, hõrgud road ja kaunikõlaline itaalia keel. Niiviisi lugedes väisatud giidituur rikastas olemuselt lihtsat lugu, kus tegevus keerleb hinnalise kunstiteose võimaliku võltsimise ja varguse ümber. Siit romaani kriminaalne pool üsna rahulikult arenebki. 

Raamatu lugemise ajal murdis suvepuhkus sisse ja vaid mõne peatüki kaupa päevas süveneda sain. Kas on põhjus selles, igatahes oleksin tahtnud tegevusele särtsu juurde anda. Kusjuures süžeele ja autori jutustamisele pole midagi ette heita. On huvitavad tegelased, kaasa arvatud karakteriga kass Gramsci. Siiski jäi romaan minu jaoks nii põnevuselt kui mulje poolest Harju keskmiseks.

🐾

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

-
Kujutis
Valérie  Perrin "Kolm" Tänapäev 2024, tõlge Pille Kruus, 638 lk Autori "Lilledele värsket vett" on mu lemmik, väga meeldis "Pühapäeva rüppe unustatud" . Ja ei jää kaks kolmandata... Aastal 1986 tutvuvad väikelinna koolis kolm kümneaastast: Adrien, Étienne ja Nina, kellest saavad lahutamatud kõiges. Kasvades tõotavad nad jääda sõpradeks ka tulevikus, kui ees terendab edasine õppimine ja elu Pariisis... Aastal 2017 leitakse järve uppunud autovrakk, milles on paarikümne aasta eest kadunud tütarlapse säilmed. Sünge leiu ja tol ajal lähedase kolmiku vahel on seos. Sõprade suhted on nüüdseks küll katkenud, aga igatsus üksteise järele pole kadunud... Taas raamat, milles tegelastega koos kulgeda.  See on lugu sõprusest, kuidas elu seda muudab või ei muuda, kuidas vaadata.  See on lugu täiskasvanuks saamisest, kõigi selle juurde kuuluvate konaruste ja eksimustega.  See on lugu elust, valikutest, võimalustest, saatuslikkusest. See on lugu põnevuse, ootamatute pööre...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave