Pille raamatu ja kassiga

Kui maikuu keskel oma esimese postituse avaldasin, olin lugenud vaid oma tütre Mari blogi- Mari Jaanus Blog .  Nii jätkus see veel mõnda aega. Kaitsesin oma "blogibeebit", arvates, et kõik teised blogijad on minust selles vallas palju suuremad tegijad. Tegelikult ongi, vist ... Olen ikka asjaarmastaja!   Ent enam ma oma "kodukootud" stiili pärast ei muretse. Vastukaaluks "kandilisele" maailmale soovin olla kirjutades positiivselt aus ja lihtsalt ise. Kõige raskem on kirjutada „ridade vahele“. Pean endale teadvustama, kus on piir, milleni olen valmis end   avama... Soovin, et peale enda kirjutamisnaudingu leiaks  kirjutatust iva ka need, kes postitusi  loevad, sõltumata, kui hästi mind teavad või tunnevad. Postituste kirjutamine on minu  jaoks oma sisemise loomu (looma) väljendus. Kirjutan siis, kui tekkib mõte või inspiratsioon. Peale raamatu peab veel midagi olema … Sel aastal lugesin läbi 29 raamatut. Lemmikud olid: "Ludlow` daamide ühing" (A.

Raamatu "Kiri" (K. Hughes) "Varraku ajaviiteromaani" sarjas tegevustik saab alguse seitsmekümnendatel, kui heategevuspoes vabatahtlikuna töötav Tina Craig leiab annetuseks toodud pintsaku taskust pitseeritud ja templita postmargiga kirja, mis saajani ei ole jõudnud. Tina avab ja loeb kirja. Ta otsustab leida Christina, kellele kiri mõeldud on... Tina enda elu on keeruline, sest on lapseootel ja mõjutatud vägivaldsest abikaasast.  Paralleelliinina kulgeb romaanis Christina ja Billy armastuse lugu vahetult enne teise maailmasõja algust.  Üha enam hakkavad mõlemad lood põimuma ja küsimused leiavad vastused.  Romaan "Kiri" on alguses kurva, isegi pineva alatooniga, mis lugedes ning lahenduse lähenedes muutub helgeks. See on raamat armastusest, uutest algustest ja elumuutvatest juhustest. Lugu, mida pole kerge käest ära panna, kui oled lugemist alustanud.  🐾 Mäletan aegu, kui suhtlus toimus peamiselt kirja teel. Kirju sai kirjutatud vanaemale Tartusse, sugula