Kirjad minevikust

Raamatu "Kiri" (K. Hughes) "Varraku ajaviiteromaani" sarjas tegevustik saab alguse seitsmekümnendatel, kui heategevuspoes vabatahtlikuna töötav Tina Craig leiab annetuseks toodud pintsaku taskust pitseeritud ja templita postmargiga kirja, mis saajani ei ole jõudnud. Tina avab ja loeb kirja. Ta otsustab leida Christina, kellele kiri mõeldud on...

Tina enda elu on keeruline, sest on lapseootel ja mõjutatud vägivaldsest abikaasast. 

Paralleelliinina kulgeb romaanis Christina ja Billy armastuse lugu vahetult enne teise maailmasõja algust. 

Üha enam hakkavad mõlemad lood põimuma ja küsimused leiavad vastused. 

Romaan "Kiri" on alguses kurva, isegi pineva alatooniga, mis lugedes ning lahenduse lähenedes muutub helgeks. See on raamat armastusest, uutest algustest ja elumuutvatest juhustest. Lugu, mida pole kerge käest ära panna, kui oled lugemist alustanud. 

🐾

Mäletan aegu, kui suhtlus toimus peamiselt kirja teel. Kirju sai kirjutatud vanaemale Tartusse, sugulastele Tallinna,  tädile Varbolasse, kursusekaaslastele Elvasse ja Põltsamaale ning kirjasõpradele Saksa Demokraatlikku Vabariiki, Leedu Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki ja Tšuvaši Autonoomsesse Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki. Kirju oli tore kirjutada ja saata, veel põnevam vastust oodata. 

 Kirjutati praeguse aja mõistes tühjast- tähjast: kes käis linnas mingit tavalist tarbeasja ostmas, mida küpsetati nädalavahetuseks uue retsepti järgi, millist raamatut loeti või filmi televiisorist vaadati, mis värvi lõngast kooti kampsunit ja millal peaks kudum valmima jne. Muidugi oli teemaks ilm- igasugune ilm. Kapisopist välja tõstetud karbis leidub tänaseni postkaarte ja kirju neilt, kes elavad veel vaid mälestustes. Mõne kirjutaja puhul mäletan vaid eesnime või asjaolu, millal või kus oleme kunagi tuttavad olnud ... Halastamatud daatumid räägivad, kui kiiresti aastad on möödunud ...

Meenub, kui uhke tunne oli juba mingis vanuses "kirjaoskaja" staatuses vastutada pere jõulukaartide kirjutamise eest. Meie peres peeti jõule ka sügaval nõukaajal.  Vaikival kokkuleppel, kõva häälega sellest ei räägitud ... Külakogukonnas kehtis mõiste "avalik saladus"!

Uudishimulik Pippa nuusutab hajameelselt jõulukaktust aknalaual. Küllap ootab juba, et saaks kuuseehetega mängida!

Rahulikku jõulude ootamise aega, Sulle, kes Sa seda postitust loed! 💓

Head tervist! 💓