Pille raamatu ja kassiga

Colleen Hoover "Mälestused temast" Pegasus 2023, tõlge Raili Puskar, 368 lk. 45/2023 Taas Colleen Hoover hinge puudutava sõnaosavusega.   Kenna Rowan kandis viis aastat vanglas karistust traagilise juhtumi tõttu. Kenna tunneb end kallima surmas süüdi, kirjutades talle kirjakesi, mis kunagi enam saajani ei jõua. Niiviisi püüab naine end lohutada ja hoida pidet kellegagi eelmisest elust. Naastes kodulinna on Kenna suurimaks sooviks kohtuda oma nelja-aastase tütrega. Minevik aga ei jäta teda maha. Kennale saab osaks tõrjuv ning eirav suhtumine. Ainsana ei tõuka naist eemale baariomanik Ledger Ward. Mees on ühtlasi pea ainukeseks lüliks Kenna ja tema tütre vahel. Kenna ja Ledgeri vahel tekkivad tunded. Tulevikule mõeldes peab Kenna välja teenima lunastuse... Raamatu algus tundus mulle natuke lihtsavõitu või tegelaste poolt kergemeelnegi, tekitades vastakaid mõtteid. Edasi hakkas hargnema valus lugu. Lugedes Kennat mõista ning tema tundeid jagada polnud keeruline, sest autor kirju

Ruth Rendell "Silmale ilus vaadata" Eesti Raamat 2022, tõlge Sirje Keevallik, 312 lk. 44/2023 Seni loetud Ruth Rendelli (alias Barbara Vine) teosed on olnud minu jaoks kõrgem klass. Nüüd taas autor oma headuses. Raamat kätkeb endas kolme inimese lugu, keda saatus ühendab. Teddy kasvas peres, kel katus pea kohal ning toit laual, kuid puudub üksteisest hoolimine ja armastus. Teddyst saab eraklik noormees, kel puudub empaatiavõime, kuid andeka puusepana naudib ta ainult ilu ning kaunite esemete valmistamist.  Francine`i vapustas tema lapsepõlves toimunud ema mõrv. Aja möödudes ja sellest toibudes saab Francine`ist noor naine, keda rõhub kasuema liialt suur, lausa kinnisideena mõjuv kaitstus, mis ei jäta talle vähimatki privaatsust ega võimalust otsustusi teha. Francine ihkab olla iseseisev ning vaba oma valikutes. Harriet abiellus ilma armastuseta rikka ja vanema mehega. Abikaasa eemal viibides kasutab naine aega lõbutsemiseks erinevate meistrimeestega, keda ajutistele töödele p

Agatha Christie "Paddington 16.50" Delfi Meedia, Eesti Raamat 2023, tõlge Mark Sinisoo, 256 lk. 43/2023 Kui "Maalehe krimisarja: Mirabilia kuldraamat" esimene raamat postkasti laekus, ei kahetsenud ma sugugi, et endal see kordi loetud. Mõtlesin, et hea romaan varuks, kui tuleb tahtmine nautida midagi klassikalist, samas tuttavat, kus pisiasjad enam täpselt ei meenu, aga tegelaste karakterid on hästi teada ning sisu üldjoontes mäletades suuremaid üllatusi ette ei tule. Varem loetud krimilugude uuesti lugemisel meeldib mulle jälgida autori väljenduslaadis vihjeid ja varjundeid, mida esmakordsel lugemisel tajuda ei pruugi.  Elspeth McGillicuddy sõitis rongis peale väsitavat sisseostupäeva ning sattus tunnistajaks mööduvas rongis toimuvale mõrvale, kus mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Daam on kindel, et nähtu polnud uni või silmapete. Paraku pole ohvrit, ka kahtlusalust ega teisi tunnistajaid mitte. Ainuke, kes Elspethi juttu tõe pähe võtab, on tema sõbranna

Elena Ferrante "Kadunud tütar" Varrak 2023, tõlge Tiina Randviir, 151 lk. 42/2023 Romaani peibutas lugema paeluv kaas, kujundanud taas Britt Urbla Keller, kelle looming mulle üliväga meeldib.  Leda on keskealine lahutatud naine, ülikooli õppejõud Firenzes. Tema kaks täiskasvanud tütart kolisid oma isa juurde Kanadasse. Tundes end vabana kohustustest ja vastutusest otsustab Leda aja maha võtta ning puhata mere ääres. Rannas köidab Leda tähelepanu noor ema väikese tütrega. Ta tunneb sümpaatse naisega hingesidet. Varsti kaotab tüdrukuke oma lemmiknuku. Pisike on lohutamatu. Mänguasja leidmine võtab aega, sest keegi võtab selle endaga kaasa... Rannamelus inimesi vaadeldes mõtleb Leda minevikule. Mälupiltide läbi areneb tema sisemonoloog endaga. Leda meenutab, kuidas ta kaotas suhetes oma ema, tütarde ja abikaasaga iseenda ning tundis end läbikukkununa, väsinuna süütundest, et pole olnud piisavalt hea tütar, ema, naine. Endasse vaadates jõuab ta teadmiseni, et tähtsaim on armastus

Ketlin Priilinn "Rosete kirjutab romaani" Hea Lugu 2023, 238 lk. 41/2023 Suvesoe kevad meelitas lugema midagi kerget ja mõnusat... Rosete on noor üksikemast õpetajanna. Ta läheb koos väikese tütrega töökaaslase Sigridi maakodusse Rapla kanti suvitama. Rosete loodab, et tema eraklik tütreke Rahe-Marta leiab seal sõpru. Ise mõtleb naine lõpetada oma seni kiduma kippunud romaani kirjutamise. Pealegi kulub mõlemale värske õhk ära. Ees ootav tegelikkus pole päriselt suvitajate ootustele vastav, aga optimistliku eluhoiakuga Rosete ja Rahe-Marta jaoks pole ka miskit võimatut... Elu maal näib raamatus nagu päris. Sarnased tegelaskujud kohalike elanike näol on arvatavasti olemas igas külas. Uustulnukatest kirjaneitsit Rosetet ja raamatukoid Rahe-Martat võib nende seas kenasti kohanemas kujutleda. Muidugi on külas raamatukogu, mida usinasti külastatakse. Meeldis, kui osavalt "müüb" Rosete Sigridi lastele maha raamatute vastu huvi tundmise mõtte. Nii et taas raamat, kus juttu

August Mälk "Õitsev meri" Eesti Raamat 1983, 223 lk. 40/2023 Kui tahtmine merest lugeda, siis kisub vähemalt mind Eesti klassika poole. See merest ja rannaküla elust jutustav August Mälgu (1900-1987) romaan ilmus esmakordselt aastal 1935, saades kohe ka tunnustuse osaliseks. Enda eest räägib muidugi, et teosest on välja antud mitmeid kordustrükke.  Pealkirja järgi võiks lugu romantiseerida. Ise põline maalane, kasvasin teadmisega, et maa toidab ja mere äärde minek on pigem puhkus ning jõudeolek. Elukogenuna tunnen mere vastu aukartust, aga ilma metsata elada ei oskaks.  Romaan jutustab randlaste elust Saaremaa kalurikülas 1920. aastatel. Tuulte meeltevallas kesk kive kasvab tööka Turja pere noorim laps Hannes, kelle meheks saamine ja elukäik ongi loo keskmes ... ja meri. Meri kui jumal, annab ja võtab. Merest sõltutakse, meres pettutakse, merd kardetakse, aga merd ka armastatakse.  Kirjanik jutustab austusega rannarahva argipäevast, mere võlust ning valust. On ilu, luulelisus

Narine Abgarjan "Simon" Tänapäev 2022, tõlge Ilona Martson, 275 lk. 39/2023 Raamat, mille kohta kuuldud headele sõnadele pole just palju juurde lisada... Armeenia väikelinnas sureb 79-aastase sünnipäeva eelõhtul müürsepp Simon. Kõik kurvastavad, sest mees oli olnud seltskonna hing ja kõikide lemmik. Simon elas kirega, kulutas palju, sõi ning jõi, otsekui oleks iga päev tema elu viimane. Kuigi abielus, oli ta kuulus ka oma armusuhete poolest. Simonit kogunevad viimsele teele saatma kõik naised, keda mees kunagi armastas... Raamatus on nelja naise lood, keda saatus pole hellitanud. Nad on kaotanud usu õnne ja armastusse. Igaühe ellu neist astub viivukeseks Simon, kes läbi oma tunnete leiab naistes sisemise ilu ja väärtuse, äratades nad taas elule. Kui lugemist alustades võib tekkida mõte, et tegu kerge või lõbusa raamatuga, siis tegelikult mitte. Kurbust ja traagikat on neis tõsistes reaalsetena näivates lugudes. Muidugi ka helgust, lootust. Lihtsa ning loomuliku tausta loovad

Adam Bahdaj "Matk naeratuse eest" Eesti Raamat 1971, tõlge Aleksander Kurtna, 247 k. 38/2023 Lapsepõlvest mäletan, et oli see vast lustakas raamat, kus sai palju nalja. Taas lugedes avastasin, et minu noor mina oli tekstis lausa naerukohad harilikuga ära märkinud. Ju siis lugesin neid ridu veel üle. Sukeldudes raamatusse mõtlesin, kas lugu võiks ka tänapäeva noori raamatukoisid lõbustada või kõnetada.   Koolivaheaeg algab ning 14-aastased Varssavi poisid Poldek ja Dudus pääsevad ära linnast alustades sõitu suvituskohta, kus nende pered juba puhkust veedavad. Erinevate asjaolude tõttu peavad poisid sõitma täitsa kahekesi. Muidugi hakkab ka kohe juhtuma ja algselt planeeritud turvalisest reisist kujuneb tõeline ellujäämisretk, õnneks lõbusalt seikluslikus võtmes. Matkakogemus lihvib poiste egode teravad nurgad laugemaks ning annab praktilisi õppetunde maateadusest, ajaloost, loodusest. Poldek ja Dudus on loos nagu 60.-70. aastate Poola versioonid Tootsist ja Kiirest. Või Eesti