August Mälk "Õitsev meri"
Kui tahtmine merest lugeda, siis kisub vähemalt mind Eesti klassika poole. See merest ja rannaküla elust jutustav August Mälgu (1900-1987) romaan ilmus esmakordselt aastal 1935, saades kohe ka tunnustuse osaliseks. Enda eest räägib muidugi, et teosest on välja antud mitmeid kordustrükke.
Pealkirja järgi võiks lugu romantiseerida. Ise põline maalane, kasvasin teadmisega, et maa toidab ja mere äärde minek on pigem puhkus ning jõudeolek. Elukogenuna tunnen mere vastu aukartust, aga ilma metsata elada ei oskaks.
Romaan jutustab randlaste elust Saaremaa kalurikülas 1920. aastatel. Tuulte meeltevallas kesk kive kasvab tööka Turja pere noorim laps Hannes, kelle meheks saamine ja elukäik ongi loo keskmes ... ja meri. Meri kui jumal, annab ja võtab. Merest sõltutakse, meres pettutakse, merd kardetakse, aga merd ka armastatakse.
Kirjanik jutustab austusega rannarahva argipäevast, mere võlust ning valust. On ilu, luulelisust, karmust, kurbust. Rahvapärane kõnepruuk tegi minu jaoks lugemise õdusaks ja andis eesti keelele koduselt lihtsa maakeele kõla. Vähe leidus õnnehetki tegelaste elus. Aina raske töö, täitumata unistused, mured. Elati kasinalt, aga elati. Elukoorma kandmisel andis jõudu hingesoojus ning lepitas elutarkus. Ja juured, mis lahti ei lasknud. Minu lemmiktegelane oli Turja Laas, kes meenutas mu isa.
Eestlaslikult realistlik lugu, mis köitis ja tegi hinge hellaks...
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar