Pille raamatu ja kassiga

  Esimesed suvitusromaanid anti Eestis välja esimesel eesti ajal. Lendan ajas tagasi ja kujutlen end noore naisena eelmise sajandi 30. aastatesse. Naudin päikesevanne palaval suvepäeval kuurortlinnas Pärnus vastvalminud rannahoone läheduses kuumal rannaliival. Mul on seljas sündsad täpimustriga bikiinid, pruune vesilainetes õlgadeni juukseid katab kerge punutud kübar. Sirutan end triibulise riidega kokkupandaval rannatoolil. Lükkan korraks päikeseprillid ninale, et vaadata ümbritsevaid rõõmsameelselt vadistavaid naisi ja mehi ning kilkavaid lapsi. Naeratan möödujatele. Sätin end mugavamalt toolile lebama ja asun lugema suvitusromaani... Täna istun oma rõdul keset õitsvaid lilleampleid ja lõhnavaid ürdipotte. Tundub, et see on hetkel ainus õhurikas ja päikesevarjuline koht lähiümbruses! Mõtisklen loetud raamatu "Stockholmi sündroom" (K. Priilinn) üle, mis on ilmunud "Suvitusromaani" sarjas. Annika on 31-aastane ja vaba noor naine. Tema igapäevaelu on täidetud tööga

Maalehe krimisarja kuuendas raamatus "Peitusemäng" (I. Rankin) juhib juurdlust vaneminspektor John Rebus. Loo tegevus toimub Edinburghis, kus ühes räpases skvotis leitakse narkomaani surnukeha. Eksperdi arvates põhjustas surma heroiini üledoos. Põhjaliku hoiakuga järjekindlale Rebusele tundub see liiga lihtne lahendus. Rebusele läheb narkomaan Ronnie surm korda ja ta otsustab tõe välja selgitada. "Nemad" tapsid noormehe. Kes on "nemad"? Loomulikult toimetab John Rebus juurdlust koos abijõududega...  Raamatus on palju "sogast vett" ja vasturääkivaid sündmusi, mille juurde settib uurimistoimingute juures asjalikku ja loogilist arutlust. Lugu on tõeline peitusemäng kurjategijate ja uurijate vahel. Peategelaste isiklik elu põimub ladusalt sündmustikuga. Kujutan seda krimilugu ette filmina: näidatakse piisavalt, üksjagu on löömist, kuid veriseid episoode ei filmita suures plaanis.  Ian Raikini tegelaskuju John Rebus on Ṥotimaal läbi tema krimiromaani

  Mulle meeldib meri: mere avarus, värv, lõhn, lained, mis loksuvad vahel rahulikult või mõnikord tormiliselt vahutades randa. Merel on kõik looduse emotsioonid selged ja nähtavad.  Mets meeldib mulle veel rohkem: kõrgemad ja madalamad puud-põõsad ligistikku üksteisele, metsalagendik nende vahel, roheline sammal ja taimed, linnud, kes kärarikkalt või hoopis leebel toonil häälitsedes kuulutavad oma kohalolekut. Vahel vilksatamas mõni ettevaatlik metsloom. Mets on minu jaoks alati kindel ja turvaline paik. Raamatus "Maja mere ääres" (L. Douglas) on  Ediel end raske turvaliselt tunda. Ta kaotas aastaid tagasi õnnetult poja ja süüdistab selles oma ämma Annat. Anna sureb ja tema testamendi kohaselt peavad Edie ja Joe, Edie endine mees, kellega naine kümme aastat ei ole kohtunud, sõitma Sitsiiliasse, sest Anna jätab neile kahepeale päranduseks mereäärse villa. Koos otsustatakse villa kiiresti maha müüa. Edie tunnetab iga keharakuga ämm Anna ängistavat kohalolu... Naisele tundub, e

  Raamat "Poiss, mutt, rebane ja hobune" (C. Mackesy) on mõeldud kõigile, olgu lugejal vanust kaheksakümmend või kaheksa. Saad raamatu kaasa võtta ja sirvida ükskõik kus ja millal... Lugemist võid alustada kasvõi keskelt... Maailma avastavad uudishimulik poiss, maias mutt, ettevaatlik rebane ja tark hobune. Ajatu mõtisklus, milles hoolimine, sõprus ja armastus seovad nii erinevaid tegelasi. Imeilus raamat kaunis kunstilises kujunduses, täidetud sooja ning südamliku elutarkusega. Ilus kingitus kellelegi või iseendale! 🐾

  Romaan "Liblikatuba" (L. Riley) algab Posy meenutusega 1943. aastast, kui ta oli seitsme aastane ja püüdis armastatud isaga liblikaid. Nüüd on Posy Montague saamas seitsmekümneseks. Tema koduks on endiselt Admiral House Suffolki kauni looduse keskel. Üksi suure  ja vana maja ülalpidamine käib Posyle üle jõu. Maja vajab hädasti remonti, kuid võimalused selleks puuduvad. Posy otsustab Admiral House`i ära müüa... Lugedes ilmuvad raamatusse tegelased, kel minevikus seos Posyga, kuid on ka uustulnukaid. Nende omavahelised suhted hakkavad tihedalt põimuma.  Romaan, milles on armastust, kirge, hoolimist, reetmist, kurbust, üksildust ning argipäeva elulisust...  Raamatus kulgeb tegevus nii, et tegelastele antakse aega oma elu elada  ja lugejale sisusse süüvida. Selle romaani puhul pole kartust, et tegelased ununevad või sisu meenutamisel tekiksid lüngad. Mõnusalt  paks raamat ilusa kujundusega, mida nautida. Kuigi päris elus oleks arvatavasti mõned jutud õigel ajal ära räägitud ja

Kirkas päikesepaistes edvistab metsõunapuu oma kauni õiterüüga. Mesilaste vilgas askeldamine ning sumin on haaranud nii õitest nõretava puu kui kogu ümbruse. Sirelite veidi uimastav lõhn levib aedades, eemalt paistvad põõsad on kaetud lillade ja valgete õiekuhilatega... Selle hetke talletan mällu, sest ilu on üürike... Kevad annab kohe suvele käe...  Romaanis "Vahepealne õnn" (G. Greene) on samuti kevad. Sandra Hurst jätab lõpuks maha oma mehe Trenti, kellega ta on kord juba lahutanud ja uuesti abiellunud. Sandra läheb koju vanemate juurde lootes nende moraalsele abile, et end koguda, kuid loodetud toetust ta ei saa.  Sandra analüüsib oma suhet Trentiga. Tema ise on oma suhtlemisreeglid vanematelt õppinud. Trent enamalt jaolt oma isalt. Erimeelsuste lahendamiseks on vaja kompromissi, et mõlemad osapooled mängiksid samade reeglite järgi. See ei ole võimalik, sest kehtivad ainult Trenti reeglid. Trent alandab Sandrat, jälgib ja kontrollib, on vaimselt vägivaldne. Ka pärast meh

Maalehe krimisarja viienda raamatu "Vaikelu" (L. Penny) tegevus toimub Kanadas Quebeki provintsis. Kolme Männi küla lähedalt leitakse surnuna eakas naine Jane Neal, kes pole surnud loomulikku surma, vaid leidis oma lõpu vibunoolest tabatuna. Jane tuntud kunstiharrastajana on eelseisvaks kunstinäituseks loonud maali "Laadapäev". Kõik maalil on kohalikele ära tuntav, kuid pilt ise tekitab oma kujutuslaadiga segadust ja mõjub intrigeerivalt. Jane`il oli külas palju sõpru. Külaelanikel on üksmeelne küsimus: kes võis julma teo korda saata nii armastatud inimese suhtes? Jane Neal`i mõrva asub uurima peainspektor Armand Gamache koos inspektor Jean Guy Beauvoir` ja agent Yvette Nicholiga. Mõrvar tabatakse koostöös tähelepanelike kogukondlastega.   Raamat mõjub psühholoogiliselt, mängu tulevad tegelaste keerulised omavahelised suhted, hoiakud ning tunded. Lugu on põnev ning mõttetihe, pakkudes sisukaid vaimseid arutlusi.