Pille raamatu ja kassiga

  Maalehe krimisarja neljas raamat on  "Mõrvad Badger`s Driftis" (C. Graham) .  Vanadaamid Emily Simpson ja Lucy Bellringer võistlevad, kes leiab kevadel esimese metsiku orhidee- koralljuure. Sel aastal rõõmustab preili Simpson, et jõuab sõbrannast ette. Metsas sattub ta väga ebamugavasse olukorda nähes tahtmatult kahe inimese intiimset suhtlemist. Daam on nähtust väga häiritud, tundes vajadust sellest kellegagi rääkida.  Järgmisel hommikul leitakse  preili Simpson surnuna. Preili Bellringer on kindel, et sõbranna ei surnud loomulikku surma, vaid tegemist on mõrvaga. Loomulikult on tal õigus... Juurdlust asuvad toimetama metoodiline uurija Barnaby  ja irooniline seersant Troy.  Lahenduse leidmine juhtumis on keeruline, kuid mitte võimatu... Lugu on teleris näidatud "Midsomeri mõrvade" seriaalis. Põnev raamat kõigile, kes sellest filmisarjast lugu peavad. Filmi vaatamise plussiks on ka see, et Barnabyd ja Troyd on lugedes hea ette kujutada. Raamatus kajastuvad mõnusa

Romaanis "Kesköö raamatukogu" (M. Haig) on Nora Seed omadega kimpus, masendunud ja õnnetu. Ta on endas pettunud. Miski ei ole läinud nii nagu peaks juba lapsepõlvest alates. Norale tundub, et ta on kõiki alt vedanud ja keegi ei vaja teda. Ta on universumis ülearune. Nora otsustab surra. Elu ja surma vahel on raamatukogu, kust Nora end ühtäkki leiab. Selles raamatukogus kulgevad riiulid lõpmatusse. Iga raamat annab võimaluse proovida mingit teist enda elu, kui ta oleks otsustanud teisiti ja teinud teistsuguseid valikuid. Noral tuleb otsustada, mis elu ta tahaks elada.  Romaani "Kesköö raamatukogu" lugedes on kerge kaasa mõtelda, sest Nora probleemid on nii inimlikud. Ma ei ole ulmesõber, kuid selles raamatus on ebareaalsus väga nauditav. Elu ongi nagu raamat, sõltub, millise loo elamiseks saad või valid. Nora analüüsib oma elatud elu võrreldes talle kesköö raamatukogus antud eluvalikutega ja saab aru, et ideaalset elu pole olemas. Minevikust motivatsiooni leida on k

  Eesti keele kauneim sõna on minu arvates kindlasti seotud kauni emotsiooni või millegi erilisega... Romaanis "Maailma kauneim sõna" (E. Pesonen) elab Amanda vallalise naise muretut elu. Ühel päeval astub tema ellu nelja lapsega Onni ja Amanda astub Onni ja tema pere ellu. Vaba naise elukorraldus on seni olnud täpselt selline nagu ta heaks arvab. Onni ja lapsed elavad parajas koduses kaoses. Amanda on armunud ja kindel, et tema ja Onni erakordsel suhtel on tiivad. Nii saab temast korraga kasuema suurperele. Onni tööpäevad on pikad, Amanda püüab kõike korraldada ja koos hoida. Pinged muudkui kuhjuvad... "Maailma kauneim sõna" on eluline ja südamlik romaan. Usun, et elu ühes mitme lapsega kärgperes võibki vahel selline olla. Suhted on kõigil pere liikmetel nii kodus kui ka väljaspool kodu, olgu tegu täiskasvanu, lasteaialapse või teismelisega. Nii kujuneb suur peremosaiik, mis ei saa olla täiuslik... Kuskil peab olema koht eksimiseks ja eriarvamusteks. Tasakaalu saa

 Maalehe krimisarja kolmas raamat on "Raami sees" (D. Francis) . Charles Todd on kunstnik, kellele meeldib maalida hobuseid. Ta läheb külla oma tädipojale. Eest leiab Charles murest murtud Donaldi. Donaldi naine Regina on jõhkralt mõrvatud. Majja on sisse murtud. Kodu on segi pööratud. Varastatud on antiikesemed, maalid ja lauahõbe. Charles püüab Donaldile moraalseks toeks olla. Maisie Mattews kodu hävib tules. Koos majaga terve hulk kunstiväärtusi. Maisie kohtub Charles`iga ja palub tal  maalida pilt ahervaremest, mis peale põlengut kodust alles jäi. Ametliku uurimise põhjal näib, nagu oleksid olukorra põhjustanud just kannatanud ise.  Charles, Maisie ja Donald otsustavad kohtuda. Mõlemat juhtumit näivad ühendavat kunstnik Munningsi hobuste võiduajamise teemalised maalid, mille asjaosalised Austraaliast ostsid. Charles otsustab tõe välja selgitada. Ühel hetkel sattub temagi elu ohtu... Raamat ilmus esmakordselt 1976. aastal. Ka krimiloos toimuv jääb samasse ajajärku. Informa

Kui nüüd kohe ausalt rääkida, siis mu raamatusõltuvus algas enne kooli, kui lugemise selgeks sain. Minu kodus oli palju raamatuid. Ema ja tädid olid suured lugemishuvilised. Eeskuju on nakkav.  Lugema õpetas mind vanaema. Ega ma väga palju vaeva ei näinud. Vanaema, kes oli tsaariajal külakoolis neli  klassi lõpetanud, pidas kirjaoskuse puudumist vaimseks surmapatuks. Mäletan, et Vana õpetas kohe kirjatähtedega lugemist, öeldes, et neid trükitähti ei lähe nagunii vaja. Samuti käis kirjutamise õppimine, ikka kirjatähtedega.  Lugesin raamatuid huviga. Vahel üht raamatut järjest lausa mitu korda. Muinasjutud olid mu esimesed lemmikud. Kuna olin lapsena palju haige, siis põdemine raamatute seltsis ei olnud üldse hull. Algklassides said väikesele maatüdrukule eriti hingelähedasteks Astrid Lindgreni "Väke Tjorven Pootsmann ja Mooses" ning "Bullerby lapsed". "Karupoeg Puhhis" sisalduv lihtne ning soe elutarkus meenub tänaseni.  Minu pedagoogiline eeskuju Mary Popp

  "Jane Austeni selts" (N. Jenner) on raamat, mille mõtlikku ja rahulikku sisu täiega nautisin. Aken avatud, päikesepaiste, kerge kevadine tuul ning linnulaul...  Romaani tegevus toimub Chawtonis  kirjanik Jane Austeni viimases elukohas vahetult peale teist  maailmasõda. Külakesse on jäänud veel paar Inglismaa kuulsa kirjaniku kauget sugulast. Jane Austenist pärand on hääbumas. Seltskond erinevaid inimesi, keda seob armastus kirjaniku loomingu vastu, otsustab kaitsta ja säilitada kõike, mis Jane Austenist veel alles. Igal neist on kanda isiklik murekoorem ja kaotusvalu... Jane Austeni selts annab kõigile mõtteselgust ja elujõudu. Tajudes sõpruskonna omavahelist empaatia- ja kuuluvustunnet tekib tahtmine olla üks nende seast... See lugu on justkui kummardus Jane Austeni loomingule ning kõigile, kel kiindumuseks lugemine. Jane Austeni ajatust klassikast olen lugenud raamatuid: "Uhkus ja eelarvamus", "Mõistus ja tunded" ja "Northangeni klooster". A

Raamatu "Sädemest tõuseb leek" (C. Ng) tegevus toimub üheksakümnendate Ameerikas. Clevlandi eeslinnas, Shaker Heightsis elab edukas ja heal järjel Richardsonide pere: ema Elena, isa Bill ja nende neli teismelist last. Elenal on 2-korteriga üürimaja, mida ta üürib soodsalt välja inimestele, kes seda tema arvates kõige enam vajavad ning väärivad. Teise korruse korteri üürnikuks saab kunstnikust üksikema Mia Warren koos teismelise tütre Pearliga.   Richardsone iseloomustab reeglipärasus elus, Warrenid on  igapäevases elukorralduses vabameelsemad. Richardsonide pere lapsed on võlutud Miast ja Pearlist. Elena palkab Mia koduabiliseks ning kõik Richardsonide pere neli last on temast jäägitult "sisse võetud".  Kui Richardsonide peresõbrad üritavad lapsendada Hiina-Ameerika päritolu leidlast, siis algab võitlus beebi hooldusõiguse pärast, mis kohaliku kogukonna vastaspoolteks jagab. Ka Mia ja Elena hoiakud vastanduvad. Elena otsustab teada saada Mia mineviku kohta.   Salad