Kesköö raamatukogu

Romaanis "Kesköö raamatukogu" (M. Haig) on Nora Seed omadega kimpus, masendunud ja õnnetu. Ta on endas pettunud. Miski ei ole läinud nii nagu peaks juba lapsepõlvest alates. Norale tundub, et ta on kõiki alt vedanud ja keegi ei vaja teda. Ta on universumis ülearune. Nora otsustab surra.

Elu ja surma vahel on raamatukogu, kust Nora end ühtäkki leiab. Selles raamatukogus kulgevad riiulid lõpmatusse. Iga raamat annab võimaluse proovida mingit teist enda elu, kui ta oleks otsustanud teisiti ja teinud teistsuguseid valikuid. Noral tuleb otsustada, mis elu ta tahaks elada. 

Romaani "Kesköö raamatukogu" lugedes on kerge kaasa mõtelda, sest Nora probleemid on nii inimlikud. Ma ei ole ulmesõber, kuid selles raamatus on ebareaalsus väga nauditav. Elu ongi nagu raamat, sõltub, millise loo elamiseks saad või valid. Nora analüüsib oma elatud elu võrreldes talle kesköö raamatukogus antud eluvalikutega ja saab aru, et ideaalset elu pole olemas. Minevikust motivatsiooni leida on küll võimalik...

Hinge- ja vaimutarkuste kõrval on raamat ka silmaringi avardav. 

Raamatud võivad muuta inimese elu. Millal, kelle, kus jne - see on juba filosoofiline küsimus... Kuid missugune oleks meie elu raamatuteta?

"Kesköö raamatukogu" on kindlasti üks minu lemmikutest. Mõtlema panev ja helge. Soovitan lugeda!

"Tähtis pole see, mida vaatad, vaid see, mida sa näed."

🐾