Pille raamatu ja kassiga

  Augustikuu laotab meie maale ilma, mis ühel hetkel on pehme ja sume, teisel märg ja niiskuselõhnaline, edasi taas kirkalt päikeseline ning soe, täis ritsikate sirinat ja küpseid lõhnu. Inimeste olemuses on märgata tõtlikkust ja valmistumist millekski... Alles see oodatud suvi saabus. Nüüd aga mõtleme juba hüvastijätule. Hinge poeb väike sügismaiguline nukrus.  Suvelõpu vabadel hetkedel sobib hästi lugeda kirjastuse "Hea lugu" "Suvitusromaani" sarjas ilmunud raamatut "Võõras kodu" (autor Valev Uibopuu). Raamat on varem ilmunud 1943. aastal järjejutuna ajalehes Eesti Sõna. Loo tegevus kulgeb rahulikus, meelelises ning nostalgilises meeleolus.  Autor kirjeldab inimesi, ümbrust, tundeid sõnaosavalt, tänu millele on  raamatu sündmusi ja olusid endale hea ette kujutada. Inimnatuurid ilmuvad silme ette justkui elus. Tunda on autori  tugevat sidet tollase maaeluga. Kirjanik Valev Uibopuu oli loojana tõeline "vana kooli" mees. Sisu, kirjeldused ja mõt

Püha Stefani katedraal Budapestis Seoses jõulude ja kevadpühade tähistamisega olen ajaloo ja kirjanduse tundides rääkinud oma õpilastele nende pühade kristlikust taustast. Igal aastal küsib keegi minult, kas jumal on olemas. Vastan, et kui usud, siis on. Jätkan veendumusega, et kõik maailmas ei ole silmaga nähtav ja käega katsutav… Kindlasti usun, et iga inimese sees on jumal. Inimene võib olla kõikvõimas oma mõtete, sõnade ja tegudega... Nii heas kui halvas. Pühakojad on maailma kaunimad ehitised. Sõltumata usulistest hoiakutest, külastab neid iga päev väga-väga palju inimesi erinevatel põhjustel. Keda huvitav kunst ja arhitektuur, kes naudib kontserti või lihtsalt rahu, mis ajaloolise hoone sisemusest õhkub. Enda jaoks suurimat ja kaunimat kirikut külastasin veebruari lõpus Budapestis.  Püha Stefani katedraal on suursugune ja lummav. Vaikust siin kirikus pole, sest lakkamatud turistide seltskonnad on täitnud hoone. Samas on inimeste liikumine pühakojale kohaselt rahulik. Katedraal

 Ilu defineerida  on püütud palju, aga keeruline on see olnud. Teada ja tuntud on igasugused  ütlemised ilu kohta. Ilu päästab maailma. Ilu on vaataja silmades. Samas öeldakse, et ilu ei sünni patta panna. Ära otsusta asjade üle välise ilu järgi.  Kas kaunidus on üldse tähtis?  Ilmselt teeme igapäevaseid otsuseid siiski meeldivuse järgi, mis iganes asja, eseme või muu sellise valikuga tegemist. Samas  kehtib tõdemus, et maitse (ilu) üle ei vaielda. Ühele meeldib ema, teisele tütar.  Looduse ilu ja võlu ei jäta kedagi külmaks. Meri, mets, mäed, võimsad loodusnähtused on kütkestavad. Ja lilled oma hapras ja üürikeses ilus ... Sel nädalal Tartus sugulasi külastades käisime õe ja täditütrega taas botaanikaaias, mis on juba igaaastaseks suviseks traditsiooniks kujunenud. Kuna sain hiljuti fotokaamera omanikuks, siis soovisin sealseid kauneid õisi ka jäädvustada. Algajana ei õnnestunud küll paljud hetked, mida tabada püüdsin, aga väikese valiku tegin nendest fotodest, millega ise enam rahule