Pille raamatu ja kassiga

Elizabeth Jane Howard "Ootamise aeg" Varrak 2023, tõlge Ann Alari, 541 lk. 75/2023 Cazalet` perekroonika esimese osa "Valguse aastad" tegevus lõppes 1938. aastal tegelaste suure lootusega, et sõda ei tule. Aasta pärast aga algab siiski Teine maailmasõda.  Selles loo kesksmes on vendade Cazalet`de neiueas tütred. Edwardi tütar Louise otsustab saada näitlejaks. Eneseteadliku tütarlapse teismeiga varjutavad suhtlemisraskused ja mittemõistmine vanematega. Hugh` tütar Polly, tundlik ning empaatiline kaunitar, otsib alles oma kohta. Ta ei tea veel, mida tulevik toob. Ruperti tütar Clary peab päevikut ja teeb märkmeid kõige toimuva kohta, teades kindlalt, et temast saab kirjanik. Valuliselt kulgeb tüdrukute kasvamine, kui eluliste teemade, mis puudutavad suhteid, seksi jne üle ei arutleta, arvestades tolle aja tabusid ning hoiakuid. Kohanemine sõjaoludega muudab aga aegunud mõtteviisi, pannes neiud ise enda eest seisma, otsustama ja oma tulevikule mõtlema...   Kuigi sõja

Elizabeth Jane Howard "Valguse aastad" Varrak 2020, tõlge Ann Alari, 520 lk. 74/2023 Cazalet`perekonna kroonika koosneb originaalis viiest osast. Nüüd, mil teine osa perekonnaloost samuti eesti keeles ilmnud, "julgesin" raamatu lugemiseks ette võtta. Muidugi lootuses kroonika kõiki osi edaspidi tõlgituna lugeda.   Perekonnasaaga saab alguse 1937. aastal Londonis, andes põhjaliku ülevaate inglise kesklassi elust, mida varjutab rahutu poliitiline olukord Euroopas, tegelaste sõjaohu tajumine, ka valmisolek halvimaks. Loo keskmes on kolm venda: Hugh, Edward ja Rupert oma peredega. Suve saabudes kandub tegevus maale Sussexi krahvkonda, nende vanemate loodud lapsepõlvekodusse. Home Place on koht, kus vennad veedavad pühi ning suvepuhkusi koos naiste, laste ja külalistega.  Näiliselt ilusa ja asise elu pealispinna alt kooruvad tasahilju pereliikmete isiklikud mured, ebakindlus, hirmud, millest jutustatakse läbi kõigi osaliste, alates lastest kuni teenijateni välja. Teemaks

Jukka Viikilä "Akvarellid Engeli linnast" Post Factum 2017, tõlge Kai Aareleid, 207 lk. 73/2023 Eelmisel suvel (2022) vaatasin kodukandi Kernu mõisas Harjumaal etendust "Engeli tellised", kus  peategelaseks Helsingi linnaarhitekt Johan Carl Ludwig Engel. Engelit peetakse ka Kernu mõisahoone projekteerijaks. Lavastus oli muidugi fiktsioon sel teemal, kuid  Ott Sepp Engeli rollis ja etendus Kernu mõisa küüni miljöös meeldisid nii väga, et mõjutasid mind romaani kuulsast linnaehitajast lugema. Vene keiser Aleksander I otsustab 1816. aasta kevadel, et Turu linna suurpõlengu järel saab Soome suurvürstiriigi pealinnaks Helsingi. Kaljusele rannikule, meretuulte ja pakase meeltevalda peab kerkima ajastu ideaalidele vastav uusklassitsistlik tulevikulinn. Varem Revalis ja Turus karjääri alustanud sakslasest Johan Carl Ludwig Engelist (1778-1840) saab Helsingi linnaarhitekt. Romaan kätkeb tema fiktiivset päevaraamatut aastatest 1816-1840. Sissekannetes kajastuvad erinevate suu

Jaan Rannap "Seitseteist tundi plahvatuseni" Eesti Raamat 1975, kaanekujundus Endel Palmiste, pildid Olev Soans, 104 lk. 72/2023 Koduraamatukogu riiulilt selline leid. Arvan, et raamat jäi kunagi lugemata pealkirja ja kaanekujunduse pärast. Sõjaga seonduvat kirjandust ning filme toona jätkus ja minu lemmikud need polnud. Nüüd olin loo ilmumise ajast palju aastaid julgemaks saanud ja ette ta võtsin. Etteruttavalt olgu öeldud, et plahvatust ei toimunud, sõjast polnud juttugi.  Raamatu tegevus toimub 60-aastatel. Tegelasteks väikese maakooli 7. klassi õpilased, niisiis teismelised, peamiselt poisid, kes oma uimase loomuga õpetajatele parajaks peavaluks. Koolis muidugi õpitakse, täidetakse tüütuid ülesandeid, aidatakse õppimises mahajäänud kaaslast, ka klaaritakse omavahelisi suhteid. Pärast kooli ehitatakse raketti, treenitakse muskleid, valmistatakse mitmel meetodil spikreid, aidatakse vanemaid. Kogu aeg käib vilgas tegevus ja juhtub midagi, nii koolis kui mujal. Uimasuse märke

Richard Powers "Ilmapuu" Varrak 2021, tõlge Triin Tael, 582 lk. 71/2023 Looduse keskel kasvanuna ja elades ei osanud alguses arvata, kui puudutav ning aukartust äratav on selle teose vaimne sisu, mis pani taas sügavamalt mõtisklema, kuivõrd inimene oma tegevusega mõjutab loodust planeedil Maa nii heas kui halvas... Ülesehituselt omapärase romaani osadeks on: juured, tüvi, võra, seemned, nagu puul või tegelikult ka inimesel. Keskmes üheksa väga erineva naise-mehe ning puude elude ja saatuste omavaheline põimumine. Puu võib olla inimesele sõber, pereliige, elupäästja, ilu ja naudingu andja, toitja, kaitsja, ravija, inspiratsiooni allikas jne. Kooselu toimimiseks puude kui elusolenditega on vaja neid hoida, säilitada, kaitsta, sest inimene vajab puid, mitte vastupidi. Kus asub aga piir looduse tasakaalu, terve mõistuse, hoolimatu ükskõiksuse, äriliste kaalutluste, tunnete jne puhul? Autori väljenduses on väga valulikke noote puude tuleviku pärast. Ta jutustab lugupidavalt ja kir

Anna Jansson "Piirideta ämmad" Eesti Raamat 2023, tõlge Tiina Mullamaa, 252 lk. 70/2023 "Tõlkes leitud" raamatutega tegin tutvust päris juhuslikult koroonaaja alguses, kui ühiskond sulgus ja hing hakkas rohkem meelelahutuslikku lugemist ihaldama. Nüüd olen kõigile seni sarjas trükivalgust näinud lugudele lugemisega punkti pannud.  "Piirideta ämmad", mida võib lugeda ka iseseisva loona, on järg sarja raamatule "Ilusalongi saatusejumalanna" (2019).  Angelika Langemark ja tema kaks õde peavad Gotlandil Visbys juuksurisalonge, varjates sellega oma päristegevust: juhtida inimsaatusi. Meeles mõlgub neil vaarema Amalia iidne tarkusepärand, mida nad südame sunnil peavad edasi kandma. Tuleb välja, et polegi juhus, kelle kõrvale juuksuritooli satud, vaid hoopis kokkulepitud kohtumine.  Kuus kuud tagasi püüdis Angelika kinni pruudikimbu, mis tõi pähe pulmamõtted. Magnus on igati väärt peigmehe kandidaat, kellega suhe sujub, aga... Tulevase ämma sissekolimis

Henriko Uibo "Pelgulinna printsessid" Koolibri 2023, pildid Kadri Roosi, 96 lk. 69/2023 Aitäh Kirjastusele Koolibri raamatu eest! 4-aastane Sära ja 7-aastane Jete on Pelgulinna printsessid. Kui Pelgulinn ei tundu ehk paslik elupaik printsessidele, siis tüdrukud ongi ainult mängult printsessid. Päriselt on nad kaks õde, kes elavad oma emaga õdusas Pelgulinna kodus.  Säral ja Jetel on fantaasiast tulvil printsessielu kõrval ka täitsa argine elu. Unised ärkamised, hambaarstil käimine, toa koristamine ning muud tavaliste laste toimingud on printsesside eluski vältimatud. Omavahelisi eriarvamusi üksteisega arvestamisel, asjade jagamisel ja muuga tuleb alati ette, kui lapsi rohkem kui üks, nii ka siin. Selles leidub äratundmist nii väikesele raamatukoile kui tema vanematele. Vast on loos leitud lahendused isegi abiks kellelegi.  Minu arvates oli see tõeliselt vahva tüdrukute lugu, kus mäng tegelikkusega mõnusasti ja sujuvalt põimus. Väga meeldis, kuidas Sära ja Jete nautisid oma la

Artur Erich "Äike" Canopus 2008, 320 lk. 68/2023 See on teine raamat kaheksaosalisest peresaagast "Äikese varjud", mis järg varem loetud romaanile "Enne äikest" .  Loo peategelasteks on eelmises osas pere loonud noore seltsidaami Maide ja poesell Hendriku neli tütart. Aja lennates on tegevus jõudnud välja esimesse eesti aega vahetult enne Teist maailmasõda. Kõrgemasse keskklassi kuuluvatel Ollil, Meeril, Allal ja Gretal on nüüd endal pered. Raamatus rullubki lahti nii nende kui teiste pereliikmete elu. On muresid, rõõme, argipäevi, pühapäevi ja omajagu draamat oma aja olude ning tavade taustal. Paraku saabub lõpp kujunenud elurütmile, ühiskondlikule staatusele, unistustele. Baaside leping Venemaaga, natsionaliseerimine, arreteerimised ning nõukogude okupatsioon toovad purustava välgulöögina õdede ellu traagikat... Haarav tõelähedus ja tegelastes äratuntav eestlaslik loomus, nende inimlikud, justkui reaalsed lood tekitasid minus poolehoidu ja pugesid hinge.