Elizabeth Jane Howard "Ootamise aeg"
Cazalet` perekroonika esimese osa "Valguse aastad" tegevus lõppes 1938. aastal tegelaste suure lootusega, et sõda ei tule. Aasta pärast aga algab siiski Teine maailmasõda.
Selles loo kesksmes on vendade Cazalet`de neiueas tütred. Edwardi tütar Louise otsustab saada näitlejaks. Eneseteadliku tütarlapse teismeiga varjutavad suhtlemisraskused ja mittemõistmine vanematega. Hugh` tütar Polly, tundlik ning empaatiline kaunitar, otsib alles oma kohta. Ta ei tea veel, mida tulevik toob. Ruperti tütar Clary peab päevikut ja teeb märkmeid kõige toimuva kohta, teades kindlalt, et temast saab kirjanik. Valuliselt kulgeb tüdrukute kasvamine, kui eluliste teemade, mis puudutavad suhteid, seksi jne üle ei arutleta, arvestades tolle aja tabusid ning hoiakuid. Kohanemine sõjaoludega muudab aga aegunud mõtteviisi, pannes neiud ise enda eest seisma, otsustama ja oma tulevikule mõtlema...
Kuigi sõja varjus polnud miski Cazalet` peres enam endine, läks ometi elu edasi. Rahutute mõtete ning ebakindluse juures ei kadunud tegelaste lootused. Sooja tunde tekitas nende valmistumine ühisteks lõuna- või õhtusöökideks, mis püham osa päevast, või teejoomisteks, milleks alati aega leiti. Hoolimata raskustest ning sõjajaja kasinamast elustiilist hoiti ühte. Samas säästeti üksteist vaikimisega rääkimisest murelikel teemadel, mis näis väga inimlik ja liigutav, kuid tekitas asjaosalistes hingepiinu. Muidugi oli kellelgi oma isiklik saladus, mida kõigi eest varjata.
Nagu sarja esimese osa puhul, nii ka siin, meeldisid mulle autori sisutihe väljendus ning loo tõelähedus. Tegevus kulges rahulikult omasoodu ja kaasaaelamine tegelastele pani väga lugemist nautima. Minu jaoks pastelse auraga romaan, mida soovitan perekonnasaagade fännile! Ootan juba pikisilmi kolmanda osa ilmumist eesti keeles!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar