Pille raamatu ja kassiga

Mika Keränen "Khaba ja Nebra" Kirjastus Keropää 2018, kujundus Marja-Liisa Plats, 160 lk 50/2024 Aitäh autorile raamatu eest! Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi eksponaadid ärkavad õhtul pärast valvuri lahkumist ellu, vot selline lugu. Seal on Kreeka peajumal Zeus, kangelane Herakles, luuletaja Homeros ja kes veel antiikajast pärit tegelased, nende seas muumiapoisid Khaba ja Nebra. Khaba eksib Zeusi reeglite vastu. Eksimuse heastamiseks peab ta tegema südamest tuleva heateo... Kui alguses kulus tegevusel veidi aega käima saamiseks, siis edasi kulges lugu juba lennukalt ja haaravalt. Vahvalt elustusid tänapäevases Tartus seiklevad mütoloogilised tegelased. Pani ikka muhelema küll, kui seda endale lugedes ette kujutasin. Fantaasia kõrval leidus raamatus silmaringi avardavat. Usun, et VI klassi õpilasest lugejale meenub siin midagi tuttavat ajaloo tunnist. Ideaalis oleks võinud ilusa kujundusega raamatus pildid ka olla.  Väga meeldis õpetlik sõnum sisemisest headusest, isetusest ja o

Epp Petrone   "Kust tulid muinasjutud?" Petrone Print 2024, pildid Tiiu Kitsik, 60 lk 49/2024 Aitäh Epp Petronele raamatu eest! Kuhugi mälestustesse on talletunud, et mu esimene lapsena kuuldud muinasjutt oli "Piibelehe-neitsi". Või meeldib mulle nii mõelda? Imeilusa loo pärast, ka meenub armas vanaema, kes enamasti lugusid ette luges... Muinasjuttude võlujõud on imeline, sest seal saab elavaks elutu ja võimalikuks võimatu. Raamatu lugudes jagub kõike, alates hästi isevärki tegelastest fantaasiaküllaste olukordadeni. Palju on kujundlikku tarkust ja nalja saab ka. Polegi oluline, millise rahva jutuga tegu, sest õpetussõnad olid ja on ajatud. Parajaks lugemisampsuks sobilike lühikeste lugude lugemise teevad meeldivaks ilmekad lapsepärased pildikesed. Ka suuruselt on raamat mõnus väikestel kätel hoida. Parim muidugi, kui lugedes saavad kokku raamat, väike ja suur inimene.  Mõtlesin, mis ma mõtlesin ja valisin, mis ma valisin, ent lemmiku sõelumisel jäin hätta küll. Süd

Juta Kivimäe "Nõmme novellid" Varrak 2024, 184 lk 48/2024 Nõmmelt läbi sõites vaatan alati sealseid pea sada aastat tagasi rajatud eramuid. Mõned toretsevad tornikeste ja rõdukestega, teised meenutavad väärikat taluhäärberit, on oma aja trendi järginud funkvillasid. Elurõõmu jagub neis tänini. Üksikud näivad kurva ja väsinuna. Kunagi oli sealgi õnne, armastust, sündisid lapsed... Igal majal on oma lugu. Novellidest koosneva romaani tegevus toimub 20. sajandi algusest läbi keeruliste ajastute tänapäevani. Tegelasteks on hästi erinevad inimesed oma elude ja saatustega, mis Nõmme mändide all omavahel põimuvad. Taas on tegelaseks ka aeg, mis kõiki vahel heas, aga rohkem ikka valusalt seob. Aeg muutub, inimloomus mitte ja mõnikord endal valikuid polegi... Mulle meeldis, et mälestuste, vihjete ja kujutluste põhjal sain ise novellidest tervikpildi luua. Muidugi jäi midagi varju ja teadmata nagu päris eluski. See andis mõtisklemist ja tekitas küsimusi, mis jäid kummitama veel peale l

Ia Gengerg "Pisiasjad" Rahva Raamatu Kirjastus 2023, tõlge Kadri Papp, 142 lk 47/2024 Palavikuga voodis lamava naise mõtetes heiastuvad meenutused neljast inimesest, kellest aja möödudes on jäänud jälg tema hinge, ellu, alateadvusesse. Nende olemuselt omapäraste inimeste portreed koosnevad hetke ajel naise mälestustest sündinud ja justkui kokkukleebitud mälupiltidest, mis kätkevad endas pisiasju, kohtumisi, olukordi ja tundeid, segunedes kohati omavahel ilma selgete raamideta. Lugedes tekkis mu kujutlustes portree naisest endast. Tajusin tema armastuse- ja turvalisuseigatsust, alalhoidlikku meelt, mõjutatavust, eneseotsinguid ja -leidmist ー lihtsalt inimeseks olemist. Lugu pani mind mõtlema tähenduslikele inimestele oma elus, kes tulnud, olnud ja läinud. Paljud inimesed ja tuhanded pisiasjad salvestuvad läbi aegade mälestustesse. Millised neist mõjutavad meie elu? Keda ja mida tahame meeles hoida või hoopis ära unustada...   Kui olin noorem, siis mõtlesin, et ma pean rohkem j

Margit Saluste "Illikuku jutustab" Koolibri 2023, 32 lk Margit Saluste "Illikuku läheb lasteaeda" Koolibri 2024, 32 lk 45-46/2024 Aitäh Kirjastusele Koolibri raamatute eest! Elsi ehk omadele Illikuku on armas tüdrukuke. Tema maailm algab päris madalalt jalgade juurest, aga ei lõpe veel peanupuga, kus kaks säravat silma ja kaks erksat kõrva kõike enda ümber märkavad. Mängides tirts mõtleb, avastab ja jutustab. 4-aastane Illikuku läheb lasteaeda ja maailmgi kasvab temaga koos suuremaks... Raamatutes on hästi vahvad lood ja lõbusad pildid sellest, kuidas üks väike laps maailma näeb ja mõistab. Elsikese jutt tundub väga ehe. Mõned tema laused tulid lausa tuttavad ette, mis sarnaselt kuuldud oma laste või lastelaste suust. Armas on tüdrukutirtsu lapselik siirus ja usk headusesse. Mõnusaid raamatuid soovitan igas vanuses lugejale. Siit leiab nostalgiat, äratundmist või päris tänast tegelikkust! 🐾

Louise Douglas "Kadunud märkmik" Pegasus 2024, tõlge Ülla Jürviste, 335 lk 44/2024 Aitäh Kirjastus Pegasusele raamatu eest! Selle raamatu lugemist soosis kõik, mis avatud akna taga: kirgas päike, mõnus soojus, värske rohelus, õite värviküllus, rõkkav linnulaul ja rahulik nädalavahetus enne suurt kiirustamist...  Mila Shepard jätab oma elu Inglismaal ja tuleb Prantsusmaale Bretagne`i kauni looduse keskele, et hoolitseda oma õetütre Ani eest, kes kaotas vanemad merel toimunud paadiõnnetuses. Ka võtab Mila üle õe töökoha kadunud inimeste otsimisega tegelevas agentuuris. Ta igatseb aga tagasi koju oma igapäevaelu ja kallima juurde ning valmistub peatselt lahkuma. Agentuuri on Mila asemele värvatud juba uus töötaja.  Juhuslikult kohtuvad Mila ja Ani eaka naise Gosiaga, kes elab erakuna haagismajas. Gosia südamlik olek puudutab mõlemaid. Järgmisel päeval leiab Mila naise surnuna. Politsei väitel on surm loomulik, ent Milat jääb see painama. Jääb mulje, et Gosial oli seos kellegagi

John Berendt "Südaöö hea ja kurja tundmise aias" Eesti Raamat 2000, tõlge Urve Hanko, 344 lk 43/2024 Suhtun pisukese ettevaatusega tõsielulistesse krimilugudesse, sest pelgan sealt leida alasti tõde, midagi sellist, mille puhul pean leppima, et päriselt nii oligi. Muidugi meeldib mulle raamatute juures usutavus ja elulähedus, aga mõtelda, et neis on suurem osa autori loomingut, meeldib mulle rohkem.  Minajutustajast kirjanik on võlutud Savannah` loodusest, inimestest ja üldse linna aurast. Elu kulgeb seal kuidagi teisiti kui New Yorgis. Ta üürib Savannah`s endale korteri ja tutvub linlastega, kes igaüks omal kombel isiksus, iseäralik, boheemlik. Jim Williams elab üksi Mercer House`i luksusvillas. Jim ei kuulu sinivereliste hulka, kuid antiigiärimehena on ta end ülestöötanud ja omab linnas suurt mõjuvõimu. Edukat Jim Williamsit nii imetletakse kui põlatakse. Siis aga süüdistatakse meest tema enda kodus 21-aastase meesprostituudi Danny Hansfordi surnuks tulistamises... Küllalt

Jaan Kross "Mesmeri ring" Tänapäev 2021, 494 lk 42/2024 Selle raamatu ilmumine oli mulle teadmata. Samuti tuli hea üllatusena, et tegu "Wikmani poiste" järjega. Jaan Krossi teoseid lugesin päris ammu ja väga meeldinud "Wikmani poisid" oligi viimane neist. Muidugi meenub romaani põhjal valminud ja kordi vaadatud suurepärane teleseriaal. On aasta 1969. Jaak Sirkel viibib Stockholmis. Ponnistusi ametivõimudega küll jätkus, kuid lõpuks õnnestus tal saada luba ülemerereisiks. Mõeldes eesseisvale kohtumistele ülikoolisõbra pagulasest isaga meenutab Jaak kolmekümnendate lõppu, õppima asumist Tartu Ülikooli ja sündmusi järgnevatel aastatel... "Mesmeri ringi" on autor nimetanud romantiseeritud memuaarideks, sest siin põimuvad loominguliselt tõsieluline olustik ja reaalsed tegelaskujud. Jaak Sirkli, kelle prototüübiks on Jaan Kross ise, mälupiltides avaneb tolle aja Tartu elu, üliõpilaste seltsingute melu, loengud ülikoolis, õppejõud  ja kaastudengid, noor

Indrek Koff "Muri mure" Koolibri 2024, pildid Tiiu Kitsik, 24 lk 41/2024 Aitäh Kirjastusele Koolibri raamatu eest! Raamatu kaanekujundus meenutab mulle oma lapsepõlve, mil pea kõik sõpradest poisid tahtsid saada kosmonaudiks ja tüdrukud õpetajaks... See raamat jutustab aga koer Murist, kes käib kosmoselaevaga Kuu peal tööl. Muri peab seal nimelt vastutusrikast kuutäitja ametit. Ühel ööl, eemalt oma kätetööd nautides märkab Muri, et kuust on saanud armetu kõverik . Nüüd on Muri väga nõutu, sest ta näeb selles suurt ohtu. Õnneks pole ta oma mures üksi... Looke õpetab, et kellegagi koos on kergem teadmatusest ja kartusest üle olla. Eriti veel, kui see keegi on tõeliselt sõber kuuni ja tagasi. Jagatud mure võib muunduda üheks tühjaks ja lagedaks värvilaiguks, mis tõtlevas maailmas hoopis rõõmustab silma ja rahustab hinge.  Mõtlik luulelugu ja öösinise taustaga lõbusnaljakad pildid sobituvad omavahel hästi mõnusasti. Usun, kui raamatut õhtuhämaruses unejutuks ette lugeda, võib väi

Erich Kästner "Emil ja detektiivid" Eesti Raamat 2018, tõlge Piret Pääsuke, pildid Walter Trier, 160 lk 40/2024 Valisin Emili loo lugemiseks, sest selle tegevus toimub Berliinis. Mul oli seal plaanis väike perepuhkus veeta ja tütretütrega lennukis või puhkepausidel nautimiseks ta soetasingi. Paraku sattusin reisi ajaks hoopis gripi küüsi ja raamat jäi riiulile oma aega ootama.  Lugu jutustab Emilist, kes sõidab esimest korda elus päris üksi rongiga Berliini. Rongis varastatakse aga kogu tema raha. Emil pole papist poiss ja hakkab varast jälitama. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem ja pingelisel tagaajamisel aitavad Emili Gustav ja tema sõbrad. Noorte detektiivide varga tabamise metoodika teeks au hästi organiseeritud politseikomandole... Originaalis 1929. aastal ilmunud raamat on ajatu ja pisiasjad pea sajanditagusest ajast tänapäeva lapsest lugejat ei eksita. Loo õigluse ja headuse ideest lähtuv sõnum oli siis, on ja jääb edaspidigi samaks. Südamlikus lasteraamatus

Kristi Kangilaski "Sõda on nagu..." Koolibri 2024, 24 lk 39/2024 Aitäh Kirjastusele Koolibri raamatu eest! Sõdades vaenutsejad on ka kunagi lapsed olnud... Raamat jutustab, kuidas tüli, riid ja kiusamine sünnitavad lapses hirmu, usaldamatust, kurbust, lootusetust. Nii kujunevad kaaslastega halvad suhted, mis on laste jaoks nagu sõda. Valuliselt eluline lugu ja selge sõnumiga pildid annavad vast kellelegi äratundmist ning panevad autoriga kaasa mõtlema. Tõsistel teemadel rääkida ja aru pidada pole kunagi liiga vara, kui seda tehakse arusaadavas keeles. Halva vastu aitab kõige paremini hea eest seismine. Tegelikult saab väike inimene, rääkimata suurest, panustada rahu ja headuse algesse enda sees ja ümber. Märkamine, aitamine, hoolimine, üksteise erinevustega arvestamine ja kokkulepete austamine muudavad maailma paremaks. Päris sõdadega seonduv on keerukam, kui mõista suudame, aga mida vähem on inimesi, kes tahavad vaenujalal olla, seda vähem on sõdasid.  See ja varem Kristi Ka

Anthony Horowitz "Kuulillemõrvad" Tänapäev 2023, tõlge Martin Leis, 536 lk 38/2024 Harakamõrvadest tuttav Susan Ryeland loobub pärast kirjanik Alan Conway surma toimetajatööst ja sõidab Kreetale, et seal koos kallimaga pidada väikest võõrastemaja. Susan on oma uue eluga rahul, ent sügaval sisemuses igatseb ta uduse Londoni ja töö järele kirjastuses.  Ühel päeval tuleb võõrastemajja Susani jutule abielupaar Inglismaalt, kes räägib aastate eest toimunud mõrvast nende Suffolki luksushotellis. Mõrv toimus samal päeval, kui sealsamas abiellus paari tütar Cecily. Nüüd on Cecily jäljetult kadunud. Selgub, et nii mõrv kui tütre kadumine on tõenäoliselt seotud Alan Conway raamatuga, milles tegutseb detektiiv Atticus Pünd. Külalised paluvad Susanilt abi, pakkudes talle selle eest korralikku tasu. Võõrastemaja vajab hädasti rahasüsti ja Susan nõustub ettepanekuga. Ta sõidab Inglismaale asja uurima, vastu ohtlikule seiklusele... Raamatus, mis "Minu harakamõrvade" järg, on taas

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad" Tänapäev 2022, tõlge Martin Leis, 544 lk 37/2024 Kui "Midsomeri mõrvad" on mulle vägagi tuttav telesari, üks lemmikuid, siis Anthony Horowitzi kirjanikuna asusin romaani lugedes alles avastama. Kogukas raamat juba ootas riiulis, olin jätnud ta endale kirjanduslikuks "maiuspalaks", sest teada kiidusõnad tõotasid mõnusat lugemist.  Toimetaja Susan Ryeland teeb juba aastaid koostööd tuntud kirjaniku Alan Conwayga. Susanil on käsil tema viimane krimiromaan, kus mõrvajuhtumitega tegeleb detektiiv Atticus Pünd, kelle sari on sama menukas kui Briti krimiklassikute looming. Ootamatult saab põnev lugu otsa, puudu on viimased peatükid sellest. Ka selgub kohe tõsiasi, et Alan Conway on oma elu ise lõpetanud, jättes hüvastijätukirja. Hämmingus Susan otsustab asja uurida... Romaanis põimusid kaks üksteise sees krimilugu, jagus nii üllatavaid momente kui põnevust, samas tegevus ei rutanud ja lugemine polnud iseenesest pingeline, küll