Ia Genberg "Pisiasjad"
Palavikuga voodis lamava naise mõtetes heiastuvad meenutused neljast inimesest, kellest aja möödudes on jäänud jälg tema hinge, ellu, alateadvusesse. Nende olemuselt omapäraste inimeste portreed koosnevad hetke ajel naise mälestustest sündinud ja justkui kokkukleebitud mälupiltidest, mis kätkevad endas pisiasju, kohtumisi, olukordi ja tundeid, segunedes kohati omavahel ilma selgete raamideta.
Lugedes tekkis mu kujutlustes portree naisest endast. Tajusin tema armastuse- ja turvalisuseigatsust, alalhoidlikku meelt, mõjutatavust, eneseotsinguid ja -leidmist ー lihtsalt inimeseks olemist.
Lugu pani mind mõtlema tähenduslikele inimestele oma elus, kes tulnud, olnud ja läinud.
Paljud inimesed ja tuhanded pisiasjad salvestuvad läbi aegade mälestustesse. Millised neist mõjutavad meie elu? Keda ja mida tahame meeles hoida või hoopis ära unustada...
Kui olin noorem, siis mõtlesin, et ma pean rohkem ja kaugemale reisima, käima tihedamini võõrastel maadel, jätkama pideva hooga, ringi liikuma ja elama, aga tagantjärele mõistsin, et see, mida otsisin, oli siinsamas, minus endas, mind ümbritsevates asjades, igapäevases leivateenimises, tuimas argipäevas, inimeste silmis, kui neisse pikemalt vaatama jääda.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar