Pille raamatu ja kassiga

Helen Castor "Jeanne d`Arc. Tema elu ja aja lugu" Argo 2020, tõlge Kristjan Tedre, 318 lk 2024. a/77 Raamat jutustab Prantsusmaa ja Inglismaa vahelisest saja-aastasest sõjast (1337-1453), poliitilisest olukorrast, võimuvõitlusest ja intriigidest tolle aja valguses. Brutaalne sõda 600 aastat tagasi ei üllata kedagi, aga lugedes hakkasid mõtted paratamatult tõmbama paralleele tänapäevaga. Ei vaja tõestust, et ajalugu kordub või pole midagi uut siin päikese all... Raamatu kangelanna Jeanne d`Arc on lihtne prantsuse talutüdruk, kes 1429. aastal 14-aastasena sai jumaliku ilmutuse osaliseks. Taevased hääled andsid talle ülesandeks päästa kaotusseisus Prantsusmaa sõjas Inglismaaga. Riietatuna soomusrüüsse, juuksed lühikeseks pügatud, õnnestus tüdrukul läbi ponnistuste asuda sõjaväge juhtima. Orleans`i linn võidetigi vastaste käest ja prantslaste sõjaõnn pöördus. Jeanne ise langes vaenlaste kätte vangi, ta kuulutati ketseriks ja põletati tuleriidal. Oli see ime, piiritu usk jumalasse

Agatha Christie "Hickory Roadi saladused" Varrak 2023, tõlge Krista Suits, 256 lk 2024. a/76 Agatha Christie teoste lugemiseks on mul alati tuju. Parim, kui kätte juhtub raamat, millega veel kohtunud pole, nagu seekord, aga suurepäraselt sobib seegi, mille lugemisest juba jupp aega möödas. Hickory Roadi üliõpilaspansionaadis pannakse toime rida kummalisi vargusi. Enamasti näpatakse väärtuseta esemeid, sekka paar hinnalisemat. Milleks varastada ühte peokinga, stetoskoopi, boorhapet, kokaraamatut, vanu flanellpükse jne? Õnneks töötab pansionaadis miss Lemoni õde mrs Hubbard, kes valgustab vargustest Hercule Poirot`d. Detektiivi hakkab asi väga huvitama. Paraku ei jää ka mõrvad toimumata... Alguses tundus lugu mulle natuke veniv ja isegi jaburavõitu, aga huvitas väga, mismoodi see edasi areneb. Muidugi ootasin, kuna  monsieur Poirot sekkub ja oma hallid ajurakud tööle paneb. Tõesti, uurimistegevusel esialgu tahaplaanile jäänud detektiiv üllataski lõpuosas, ent võrreldes autoril

Stefano Massini "Lehman Brothers" Varrak 2021, tõlge Margus Alver, 423 lk 2024. a/75 Selle raamatu lugemiseni jõudmine võttis mul omajagu aega. Esmalt mõtlesin ära vaadata Eesti Draamateatri palju kiidetud lavastuse. Pileteid oli aga võimatu saada, siis tuli veel covidiaeg otsa ja nägemata ta mul jäigi. Lohutuseks soetasin endale raamatu. Sirvisin seda. Ega erilist lugemisisu ei tekkinud, kuidagi võõras tundus see lakooniline tekst. Sel kevadel õnnestus lõpuks etendust näha. Meeldis, väga. Lavastus, millele olen aeg-ajalt mõelnud. Paar kuud hiljem võtsin raamatu uuesti käsile... Kolm juudi päritolu venda Saksamaalt rändasid 19. sajandi keskpaigas üksteise järel Ameerikasse ja hakkasid seal äriga tegelema. Uuel kodumaal asutasid Henry (Hajum), Emanuel (Mendel) ja Mayer (Maier) ettevõtte Lehman Brothers. Alustati väikeses poekeses kangaste ja riideesemete müümisest, edasi laiendati äritegevust juba muudel aladel.  Õnn ei kukkunud sugugi taevast vendade õuele. Edu, kuulsuse ja r

Tiia Pärnaste "Ronivere Leenu" Hea Tegu 2024, pildid Liina Lippasaar, 95 lk  2024. a/74 Aitäh Tiia Pärnastele raamatu eest! Ronivere külakeses elab väike naksakas Leenu. Minu kujutlustes on tüdruk selline nagu raamatu kaanepildil. Tal on heledad patsikesed, põsed kui ladvaõunad, erksalt uudishimulikud silmad ja suu, mis aina küsib ning jutustab. Leenu on oma vanaema ja vanaisa silmatera ja päikesekiir. Nende seltsis teeb piiga igasuguseid toimetusi: aitab laastukatust panna, lehmi edasi tõsta, õpetab vasikat piima jooma ja veel muudki. Niisuguste tegemistega ei puutu tänased lapsed enam kokku. Leenu on hoopis selle aja laps, kui polnud veel mobiiltelefone ega muid vidinaid. Lihtsad mängud, vahtraninade tegemine, nuku ja kassipoegadega mängimine on samuti osa Leenu õnnelikust lapsepõlvest. Väga meeldis, et muhedates lugudes leidub rohkesti headuse ivasid ja õpetlikku.   Leenu vanaemal ja vanaisal jagub alati kiitust tubliduse eest, nii et tüdruk tunneb end väärtusliku ja vajal

Liisa Ojangu "Minu Lahemaa. Seitse suve külapoes" Petrone Print, 216 lk 2024. a/73 Tänud Kirjastusele Petrone Print raamatu eest! Juba vanast ajast nimetatakse Lahemaa Leesi küla asukaid omakeskis sõbralikult tögades leeme lakkekoerteks. Miks, ei mäleta enam keegi, ent üks neist on Liisa. Lapsepõlves vanavanemate seltsis veedetud koolivaheaegadel meeldis rannatüdruku elu talle sedavõrd, et side paigaga ja sinasõprus merega püsisid ja kodugi sai sinna rajatud. Kui Leesi pood 2008. aastal suleti, otsustas nooruke Liisa sellele uuesti elu sisse puhuda. Imetlen tema ettevõtlikkust ja julgust. Majandamine, et ikka ots otsaga välja tulla, ja muud mured nõudsid vaprust küll. Samas andsid need karastava õppetunni ja kogemuse, sest külapoodniku argipäevad ja elu rannakülas pole sugugi hallid ja igavad. Südil Liisal jätkus toimekust veel Kolga mõisas restorani avamiseks ja külavanemaks olemiseks. Kohati tajusin loos ka mõrkjaid, nö südamelt ära ütlemise noote.  Kuna olen Lahemaa õhku v

Satu Rämö "Rósa ja Björk" Eesti Raamat 2024, tõlge Toomas Tallo, 358 lk 2024. a/72 Sarja esimesest raamatust "Hildur" tuttavat uurijat Hildur Rúnarsdóttirit vaevab, et tema väikeste õdede Rósa ja Björki aastatetagune kadumisjuhtum on senini lahendamata. Kord juba tekkis õrn lootusekübe, aga... Hildur on otsustanud mitte alla anda ja jätkata otsinguid. Suusarajalt leitakse Hermann Hermannssoni vägivalla tunnustega surnukeha. Mees oli kohaliku omavalitsuse mõjukas tegelane ja võitis aja jooksul lausa mitteametliku šerifi staatuse. Ta oli paras sahkerdaja ja kahtlase äri ajaja. Hermann polnud kogukonnas populaarne, pigem jätkus tal rohkelt vaenlasi. Paar nädalat tagasi toimus õnnetus väikelennukiga, mille piloot hukkus. Tahtmatult tekib Hilduril mõte, et juhtumid võivad olla seotud... Hildur ja soomlasest politseipraktikant Jakob Johanson sukelduvad keerulisse uurimisprotsessi. Selle kõrval seisavad mõlemad vastamisi oma isikliku elu muredega. Hilduri kadunud õdede mõi

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium" Raudhammas 2019, 468 lk 71/2024 Anno Domini 1433, käes on sügis. 55-aastane ja elust veidi räsitud Melhcior Wakenstede mõlgutab filosoofilisi mõtteid. Ta mõtleb kallitele inimestele oma elus, kes liiga vara või ebaõiglaselt läinud taevastele radadele. Kas ta oleks suutnud ära hoida nende surma? Tõsi, surm on Melchiori valusasti puudutanud, aga tõe ja õigluse eest võideldes kuulub see paraku tema elu juurde...  Taas tuleb tegutseda, kui auväärt apteekrit külastab Harju läänimees Hunold Metsentaken, kes palub oma poja Rolofi päästa alusetust mõrvasüüdistusest. Tapetud on Rolofi sõber Johann. Melchior läheb kuulsa rüütli Detmar von Wenthuseni majja, kus tapategu toime pandi. Seal peatudes leiab ta peagi, et majas peituvatel saladustel võib olla seos kurikuulsa raamatuga "Pilaatuse evangeelium". Kindel on see, et mõrvar on üks majalistest. Ka kerkib pinnale aadlisuguvõsade vana vaen. Noor Melchior toimetab sama

Birgit Itse "Minu Naissaar. Metsikult ilus" Petrone Print 2024, 272 lk 70/2024 Aitäh Kirjastusele Petrone Print raamatu eest! Võõra võimu ajast mäletan, et Naissaarel paiknes kõiksugune militaarne atribuutika sõjaväelastega. Tavaline kodanik piiritsoonis asuvale saarele ei pääsenud ja ega poleks tahtnudki toona sinna minna. Nüüd, kui raamat läbi loetud ja hoopis teine aeg, on see mul mõttes küll. Üheksakümnendatel vene sõjaväeosad lahkusid ja pooljuhuslikult sattus Naissaarele raamatu autor Birgit. Kuidagi kujunes nii, et ebakindla teismelise neiu, kes nägi enda juures vaid puudusi, võttis tol ajal veel metsik saar justkui oma tiiva alla. Juba esmakordsest kohtumisest hakkas Birgiti jaoks arenema soe suhe selle omapärase paradiisiga, millest omakorda sai unistus kirjutada raamat. Raamatus saavadki üheks kaks lugu: Naissaare ja Birgiti oma. Kirglikult ja kiindumusega kirjutab Birgit Naissaarest kui oma saarest, kus kogetu aitas tal leida ennast. Birgit jutustab matkaradade raj