Stefano Massini "Lehman Brothers"


Stefano Massini "Lehman Brothers"
Varrak 2021, tõlge Margus Alver, 423 lk
2024. a/75

Selle raamatu lugemiseni jõudmine võttis mul omajagu aega. Esmalt mõtlesin ära vaadata Eesti Draamateatri palju kiidetud lavastuse. Pileteid oli aga võimatu saada, siis tuli veel covidiaeg otsa ja nägemata ta mul jäigi. Lohutuseks soetasin endale raamatu. Sirvisin seda. Ega erilist lugemisisu ei tekkinud, kuidagi võõras tundus see lakooniline tekst. Sel kevadel õnnestus lõpuks etendust näha. Meeldis, väga. Lavastus, millele olen aeg-ajalt mõelnud. Paar kuud hiljem võtsin raamatu uuesti käsile...

Kolm juudi päritolu venda Saksamaalt rändasid 19. sajandi keskpaigas üksteise järel Ameerikasse ja hakkasid seal äriga tegelema. Uuel kodumaal asutasid Henry (Hajum), Emanuel (Mendel) ja Mayer (Maier) ettevõtte Lehman Brothers. Alustati väikeses poekeses kangaste ja riideesemete müümisest, edasi laiendati äritegevust juba muudel aladel. 

Õnn ei kukkunud sugugi taevast vendade õuele. Edu, kuulsuse ja raha nimel pidi olema ettevõtlik, riskivalmis ja tööd tuli teha 24/7, ise pidevalt arenedes. Võidud ja kaotused, taas nullist alustamine, jälle tõus jne, kuni saadi ülemaailmse haardega pangaks. Aga elus puudub garantii, et õnn on igavene. 2008. aastal läks Lehman Brothers pankrotti, olles üks peamisi suure majanduskriisi vallandajaid... 

Pooleteise sajandi ajaloosündmuste taustal haarasid lugedes kaasa tegelaste püüdlused: sammhaaval kulgemine edasi, siis veel edasi, konkurents, meeletu kiirustamine tippu, tipus olemine, suur krahh, kuni lõpuks jäi kõigest vaid mälestus. Tänapäevaseski kontekstis jagub rohkesti äratundmist, on see siis edu ja karjäär, läbipõlemine või ebaõnn, traditsioonide muutumine ajas, põlvkondade erinev mõttelaad ja väärtushinnangud. Raamat on pilgeni täis seinast seina emotsioone.

Väga liigutas, millise pühadusega järgiti alguses juudi traditsioone, väärtustati perekonda ja kohaneti võõral maal, kasvatades selles vaimus ka oma lapsi.  

Ja nagu alati võõrsil,
tuleb ära õppida uus keel, 
et päikest päikeseks 
ja kuud kuuks nimetada.
Alles siis saad sa teada,
et päike on päike igal pool maailmas,
isegi paguluses,
ja et teda ainult nimetatakse teise sõnaga.

Teose napi väljenduse juures on igal sõnal kaal. Lugesin, keerasin lehekülgi, mõtlesin ja pidasin pausi. Ei olnud kerge lugemine, samas mõtlemapanev, köitev ja elamuslik. Ja oi, kui palju on loos tsiteerimisväärseid tarkusi ja mõtteteri! Ei teagi nüüd, kas raamatu meeldivuses on oma osa ka etendusel kolme suurepärase näitlejaga, kes lugedes mu kujutlusse ilmusid...

Kummardus Margus Alverile, kes pälvis teose tõlke eest 2021. aastal Eesti Teatriliidult Aleksander Kurtna nimelise tõlkeauhinna! 

🐾

  






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu lugemise aasta 2023

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"