Katja Kettu "Ühe kassi ülestähendusi"
Aitäh Koolibri Kirjastusele haarava raamatu eest!
Romaani tegelasteks on kaasaegne naine ehk Kirjanik ja tema vanavanaema Eeva. Eeva mõtete, päevikumärkmete ja Kirjaniku jutustuse kaudu hargneb kahe erineva põlvkonna naise lugu. Varjuna, vahel ka nähtaval kujul, saadab mõlemat terava pilguga Kass, kel maagilise energia kandjana samuti oma tähelepanekud.
Kõiksuse vaim saabub teispoolsusest maa peale ülesandega olla 2020. aastal Kirjaniku hinge teejuhiks. Kõigepealt satub ta aastasse 1917, Venemaa kubermangu Karjalas, sündides Kassina, kelle nooruke Eeva päästab uppumissurmast.
Eeva ja tema armastatud mehe Mahte elu määrab aeg: esimese maailmasõja mõjud, piirialal võideldakse Soome alla kuulumise eest või vastu. Paljud loodavad Vene võimult paremat tulevikku. Mahtegi käib ära Venemaal. Elatakse vaesuses, puudub turvatunne, kel jõud, sel võim. Aeg liigub edasi, aga kergemaks ei lähe. Mahte on hea mees, aga loomult rohkem unistaja kui tegija. Eeva peab mõlema eest pingutama, et perel kasin leib laual oleks. Aeg aga liigub aina vääramatult edasi, uue sõja künnisele...
Tänapäeva Helsingis on Kirjanik hingelise kokkuvarisemise äärel. Naine ihkab üle kõige maailmas sünnitada last, oma tillukest imet, aga jääb temast ilma. Ka suhtes Kirjanik pettub. Ta ei leia kusagil asu, kuni sõidab Saarele, vanavanemate Eeva ja Mahte kunagisse koju...
Armastus andis Eevale, kes oma aja vang, väe ja jõu, mille nimel kannatada, muretseda ja vahel veidi unistada. Kirjanik oli valmis kannatama lapse pärast, aga armastajat tema kõrval polnud. Võib-olla elas temagi oma aja vangistuses. Küll teisiti, kui Eeva...
Nii Eeva, Kirjanik kui ka teised loo naised said erineval moel tunda vägivalda, aga see ei olnud aja süü...
Lugu on armastusest, naiseks olemisest, emadusest, leinast, oma juurte kaudu saadud usust ja kindlustundest, mineviku mäletamisest ja alalhoidmisest.
Lugemine tegi hinge hellaks, oli kurbust, valu, aga ka ilusat, helget. Loo meeleolus leidsin enda jaoks sarnast romaaniga "Ööema" (Lilli Luuk). Sellised raamatud meeldivad mulle. Juurte teema paneb mind viimasel ajal mõtisklema, ju olen ealiselt kuhugi välja jõudnud...
Romaan on sisult autobiograafiline. Imetlesin, kui otsekoheselt ja siiralt autor isiklikest tunnetest jutustab. Kiitust väärib suurepärane tõlge (Kadri Jaanits).
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar