Adam Bahdaj "Matk naeratuse eest"

-

Eesti Raamat 1971, tõlge Aleksander Kurtna, 247 k.
38/2023

Lapsepõlvest mäletan, et oli see vast lustakas raamat, kus sai palju nalja. Taas lugedes avastasin, et minu noor mina oli tekstis lausa naerukohad harilikuga ära märkinud. Ju siis lugesin neid ridu veel üle. Sukeldudes raamatusse mõtlesin, kas lugu võiks ka tänapäeva noori raamatukoisid lõbustada või kõnetada.  

Koolivaheaeg algab ning 14-aastased Varssavi poisid Poldek ja Dudus pääsevad ära linnast alustades sõitu suvituskohta, kus nende pered juba puhkust veedavad. Erinevate asjaolude tõttu peavad poisid sõitma täitsa kahekesi. Muidugi hakkab ka kohe juhtuma ja algselt planeeritud turvalisest reisist kujuneb tõeline ellujäämisretk, õnneks lõbusalt seikluslikus võtmes. Matkakogemus lihvib poiste egode teravad nurgad laugemaks ning annab praktilisi õppetunde maateadusest, ajaloost, loodusest.

Poldek ja Dudus on loos nagu 60.-70. aastate Poola versioonid Tootsist ja Kiirest. Või Eesti omad. Kui loo usutavusele mõelda, siis selline retk võinuks omal ajal vabalt toimuda ka Eestis, arvan ma, sest olustik oli sarnane. 

Muhe lugu naerutas mind seegi kord. Kohati meenus sisu pisiasjadeni ja oli endiselt mõnus lugeda. Nüüd elukogenuna keskendusin lihtsalt rohkem sündmustele, mida tänapäeval reaalses elus ette ei kujutaks. Aeg on muutunud, kuid lapsed on loomult nagu vanasti. Nutikus, väljapääsu leidmine nutusest olukorrast, ebaõnnestumise trotsimine, optimism, oskus enese üle naerda - need igihaljad ellujäämisoskuste ivad võtaks raamatust kaasa ja jagaks kohe ohtralt kõigile. 

Lastekirjanduse klassika, julgen soovitada küll. Väljenduselt sobib kaasaega ning väga hea eestikeelne tõlge on samuti.

PS Sarnane meie oma "matkaraamat", millest ka kirjutan, on Leelo Tungla "Neitsi Maarja neli päeva".

🐾


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

-
Kujutis
  5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
Lisateave

Minu lugemise aasta 2023

-
Kujutis
Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
Lisateave