Adam Bahdaj "Matk naeratuse eest"


Eesti Raamat 1971, tõlge Aleksander Kurtna, 247 k.
38/2023

Lapsepõlvest mäletan, et oli see vast lustakas raamat, kus sai palju nalja. Taas lugedes avastasin, et minu noor mina oli tekstis lausa naerukohad harilikuga ära märkinud. Ju siis lugesin neid ridu veel üle. Sukeldudes raamatusse mõtlesin, kas lugu võiks ka tänapäeva noori raamatukoisid lõbustada või kõnetada.  

Koolivaheaeg algab ning 14-aastased Varssavi poisid Poldek ja Dudus pääsevad ära linnast alustades sõitu suvituskohta, kus nende pered juba puhkust veedavad. Erinevate asjaolude tõttu peavad poisid sõitma täitsa kahekesi. Muidugi hakkab ka kohe juhtuma ja algselt planeeritud turvalisest reisist kujuneb tõeline ellujäämisretk, õnneks lõbusalt seikluslikus võtmes. Matkakogemus lihvib poiste egode teravad nurgad laugemaks ning annab praktilisi õppetunde maateadusest, ajaloost, loodusest.

Poldek ja Dudus on loos nagu 60.-70. aastate Poola versioonid Tootsist ja Kiirest. Või Eesti omad. Kui loo usutavusele mõelda, siis selline retk võinuks omal ajal vabalt toimuda ka Eestis, arvan ma, sest olustik oli sarnane. 

Muhe lugu naerutas mind seegi kord. Kohati meenus sisu pisiasjadeni ja oli endiselt mõnus lugeda. Nüüd elukogenuna keskendusin lihtsalt rohkem sündmustele, mida tänapäeval reaalses elus ette ei kujutaks. Aeg on muutunud, kuid lapsed on loomult nagu vanasti. Nutikus, väljapääsu leidmine nutusest olukorrast, ebaõnnestumise trotsimine, optimism, oskus enese üle naerda - need igihaljad ellujäämisoskuste ivad võtaks raamatust kaasa ja jagaks kohe ohtralt kõigile. 

Lastekirjanduse klassika, julgen soovitada küll. Väljenduselt sobib kaasaega ning väga hea eestikeelne tõlge on samuti.

PS Sarnane meie oma "matkaraamat", millest ka kirjutan, on Leelo Tungla "Neitsi Maarja neli päeva".

🐾


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Jostein Gaarder "Sofie maailm"

Minu lugemise aasta 2023