Narine Abgarjan "Simon"
Narine Abgarjan "Simon"
Tänapäev 2022, tõlge Ilona Martson, 275 lk.
39/2023
Raamat, mille kohta kuuldud headele sõnadele pole just palju juurde lisada...
Armeenia väikelinnas sureb 79-aastase sünnipäeva eelõhtul müürsepp Simon. Kõik kurvastavad, sest mees oli olnud seltskonna hing ja kõikide lemmik. Simon elas kirega, kulutas palju, sõi ning jõi, otsekui oleks iga päev tema elu viimane. Kuigi abielus, oli ta kuulus ka oma armusuhete poolest. Simonit kogunevad viimsele teele saatma kõik naised, keda mees kunagi armastas...
Raamatus on nelja naise lood, keda saatus pole hellitanud. Nad on kaotanud usu õnne ja armastusse. Igaühe ellu neist astub viivukeseks Simon, kes läbi oma tunnete leiab naistes sisemise ilu ja väärtuse, äratades nad taas elule.
Kui lugemist alustades võib tekkida mõte, et tegu kerge või lõbusa raamatuga, siis tegelikult mitte. Kurbust ja traagikat on neis tõsistes reaalsetena näivates lugudes. Muidugi ka helgust, lootust. Lihtsa ning loomuliku tausta loovad armeeniapärased kombed, tavad koos osaliste lõunamaise temperamendiga. Mind võlus autori soe poolehoid ja armastus oma tegelaste vastu. Omapärane romaan, mis väga köitis, ilmutades end isegi mu unenägudes. Pani mõtisklema, tekitas emotsioone, oli väärt lugemine.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar