Ketlin Priilinn "Rosete kirjutab romaani"
Suvesoe kevad meelitas lugema midagi kerget ja mõnusat...
Rosete on noor üksikemast õpetajanna. Ta läheb koos väikese tütrega töökaaslase Sigridi maakodusse Rapla kanti suvitama. Rosete loodab, et tema eraklik tütreke Rahe-Marta leiab seal sõpru. Ise mõtleb naine lõpetada oma seni kiduma kippunud romaani kirjutamise. Pealegi kulub mõlemale värske õhk ära. Ees ootav tegelikkus pole päriselt suvitajate ootustele vastav, aga optimistliku eluhoiakuga Rosete ja Rahe-Marta jaoks pole ka miskit võimatut...
Elu maal näib raamatus nagu päris. Sarnased tegelaskujud kohalike elanike näol on arvatavasti olemas igas külas. Uustulnukatest kirjaneitsit Rosetet ja raamatukoid Rahe-Martat võib nende seas kenasti kohanemas kujutleda. Muidugi on külas raamatukogu, mida usinasti külastatakse. Meeldis, kui osavalt "müüb" Rosete Sigridi lastele maha raamatute vastu huvi tundmise mõtte. Nii et taas raamat, kus juttu lugemisest. Südame tegi soojaks suvitajate maaelu väärtuste avastamine ja nautimine.
Raamatut läbiv romaani kirjutamine oli minu arvates Rosetele temas kripeldavate üksilduse ning igatsuste väljendamise vahendiks. Oma loo kangelannaga oli tal palju ühist. Õnneks tuli loomingulise inspiratsiooni kõrval teenitult sümpaatse Rosete ellu romantika.
Ladusalt kirjutatud armas ja rahulik lugemine.
PS Varem olen lugemismuljeid jaganud autori romaanidest "Stockholmi sündroom" ja "Väike raamatupoodnik Alice".
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar