Jüri Parijõgi "Kui isa kinkis raamatuid", Ketlin Priilinn "Väike raamatupoodnik Alice"
Õhukeses raamatus on kaheksa jutukest laste elust umbes sadakond aastat tagasi. Juttudes võlus laste rõõm lihtsatest asjadest, kasinus, millega rahulikult lepiti, lapseelu elamine ja põnevaks tegemine väheste vahenditega. Kui oli igav, tuligi hakata endale tegevusi välja mõtlema. Tehti ka koerust ja oldi sõnakuulmatud. Kasvatus toimis suurepäraselt vanemate eeskuju najal. Igasugu askeldusi ning töid peeti loomulikuks ja vajalikuks, isegi kui need ei meeldinud. Muidugi olid lastel unistused, mis mõnikord täitusid, vahel mitte. Väga sümpaatne on autori ladus väljenduslaad, mis ühtaegu südamlik, humoorikas kui ka tõsine. Ajatud lood, milles õpetlikku tänapäeva lastele ja vanematelegi!
12-aastane Alice sõidab aastal 1885 Londonisse, et asuda jõukas perekonnas tööle lapsehoidjana. Alice`i ema suri mõned aastad tagasi. Tüdrukul jäi koju veel kaks nooremat õde ja vend, kelle pärast ta südant valutab. Alice peab aga töötama, et aidata isal perele ülalpidamist teenida. See on aeg, mil ta kõige rohkem igatseb ema lähedust ja hellust.
Londonis, suurejoonelises dowtonabbeylikus majas seisavad Alice`il ees katsumused, kuid õnneks saadavad teda südi hoiak, unistused ja sõbrad. Tüdruku suureks kiindumuseks on lugemine ning huvi raamatute vastu, millest tänapäevaks saanud maailmakirjanduse suurteosed. Alice`i suureks saamise loos on killuke Victoria ajastust Inglismaal läbi tema mõtete ja jutustuse.
Romantiline ja kerge lugemine, pigem raamat II kooliastme tütarlapsele, kuid sobis hästi, sest mulle meeldib lugeda raamatutegelastest, kes mu lugemiskirge jagavad. Lugu märgiti ära kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel 2022.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar