Talvest talvel

Eelmisel kevadel avaldasin  postituse Talvest kevadel. Toona kirjutasin raamatust  "Talve" (O. Luts) kirjastuselt Sinisukk.  Nüüdseks olen ära vaadanud filmi "Talve", mis mulle väga meeldis. Raamat ja film ning eelnevad O. Lutsu Paunvere raamatud ja ekraniseeringud loovad ajas kulgeva ühtse pika loo ning tekitavad nostalgilise äratundmis- ja kuuluvustunde sealsete tegelastega.  

Ma ei ole talvesõber. Mulle pole meeltmööda pimedus, külm ja ebameeldivad ilmaolud. Armastan soojust, valgust ja päikest. Ilmselt olen eelmis(te)s elu(de)s elanud kusagil lõunamaal. Jaanuarikuu on alati olnud paratamatus, mis tuleb lihtsalt läbida: igavavõitu ja justkui sisutu ning kevadest liiga kaugel. Samas iga ilmaga õues käimine, leppimine looduse vääramatu jõuga ja hea enesetunne, mille saan, on talve (iga aastaaja!) boonus, millest loobuma ka ei oleks nõus! 

Sel talvel on mul talvega teisiti. Hakkasin lund juba detsembris ootama. Nüüd ta siis saabus õigel ajal, parimal viisil ja hetkel ka parajal määral!

Tasa langeb lumevalgust

hämaruse eel.

Helves helbe haaval

langeb, lendleb, keerleb.

Valgeks saavad maa ja puud ja veed.

 Helgus

 hinge leiab tee.

Tundub, et valge, puhas ning karge lumi loob selgust ebamäärases ja ärevas maailmas ... Miski, mida oma silmaga näed ja tajud ning isegi kuuled, mille positiivsus on päriselt hea! 

Pippale meeldiks rõdul lund uudistada ja nuusutada, kui vaid oleksid soojakraadid!

Naudi kaunist talveilma: jaluta, matka, suusata, ole lihtsalt õues! Lisaks suurele tervisliku ja värske õhu annusele saad looduse poolt tasuta võluva elamuse! Head tervist!  💓

🐾