Seal, kus kasvavad metsikud kirsid

-

 Kirsipuu kasvab metsikult enamuses Euroopas ja isegi Põhja-Aafrikas. Vana-Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat Assüüria kuningas Sargon II armastanud kirsiõite magusat lõhna. Sel ajal tehti metsikutest kirssidest siirupit, mida pärast veega lahjendamist joodi. Kirsipuude  kasvatamine kultuurtaimedena sai alguse arvatavalt umbes I sajandil eKr Roomas.

Tänapäeval kasvatatakse palju kirsipuid Jaapanis ilupuudena nende õite ilu pärast, mida sooviks oma silmaga näha ...

Romaani "Seal, kus kasvavad metsikud kirsid" (L. Madeleine) tegevus algab aastal 1919 Inglismaal. Esimene maailmasõda on lõppenud, Emeline Vane on kaotanud oma pere ja jäänud üksi. Ta ei suuda toime tulla leinaga, majandada võlgades kodu, tagada hoolitsust väikesele vennale ja määratleda ennast kõige selle keskel. "Liiga lugupeetud, et töötada, liiga vaene, et seltskonda kuuluda," mõtiskleb Emeline.  

Meeleheitel Emeline otsustab jäädavalt kaduda ...

Bill Perch on noor advokaadi assistent, kes 50 aastat hiljem, seoses esimese juhtumiga, leiab Emeline` i päeviku. Sellest loetu vastuolulisus sunnib teda ammuses armastus- ja reetmisloos tõde otsima. Raamatu tegevus jätkub seal, kus kasvavad metsikud kirsid ...

Kui pool raamatust olin läbi lugenud, tundsin kiusatust loo lõpp ära vaadata. Sisult on romaan haarav ja psühholoogiline. Tekib empaatiatunne tegelaste suhtes ja suur soov, et tõde päevavalgele tuleks ning lugu õnnelikult lõppeks ... Raamatul on hea tõlge ning kaunis kunstiline kujundus. 

Kirsiõite üürikest ilu naudime kevadeti Eestiski. See on märgiks, et talv on taganenud ja kevad oma õigused täiega võitnud...

Suvel keetsime Mari ja Miaga imemaitsvat kirsimoosi, mis on suurepärane lisand  pannkookidele, jäätisele või lihtsalt purgist lusikaga noolimiseks ...

Mulle maitsevad tegelikult kõik luuviljalised, eriti küpsed ja mahlased ploomid.  Pippa lemmikmaius on juust!

🐾

      

    Kommentaarid

    Postita kommentaar

    Populaarsed postitused sellest blogist

    Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

    -
    Kujutis
      5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
    Lisateave

    Minu lugemise aasta 2023

    -
    Kujutis
    Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
    Lisateave

    C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

    -
    Kujutis
      95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
    Lisateave