George Orwell "Loomade farm. 1984"

-

 41/2022
FB Lugemise väljakutse 2022/24 Raamat, mis kuulus David Bowie 100 lemmikraamatu nimekirja
George Orwell "Loomade farm. 1984", Tänapäev 2021, tõlkijad Mati Sirkel, Tõnis Arro, Tiit Kusnets, Rünno Vissak, 392 lk. 

"Loomade farm" on muinasjutt, kus tegelasteks loomad, kel saab "siiber" inimeste heaks töötamisest. Nad otsustavad astuda kõigi kahejalgsete vastu ja kehtestada oma seadused. Algul idee toimib, kuid varsti olukord muutub, sest võrdsust maa peal pole ja võimuiha ning intriigid elu edasi ei vii. Lähtutakse põhimõtetest "mõisa köis, las lohiseb", "kui tarkust ei ole, siis rumalus võidab", "hirmul on suured silmad" jne. Tuleb leppimine inimestega, eks inimene ole ka loom (siga)... Autor peegeldab irooniliselt kolmekümnendate lõpul toimuvat Venemaal, aga aeg jutustuse väärtust ei kahanda! Sel lool ja kunagi loetud Andrus Kivirähki raamatul  "Mees, kes teadis ussisõnu", on minu jaoks sarnane aura.

"1984" on düstoopialugu tulevikuühiskonnast. Winston Smith töötab Tõeministeeriumis, kus ametnike tegevust ja mõtteid jälgib Partei, keda juhib Suur Vend. Kõik on kontrolli all, ei mingit mõtte- ning sõnavabadust, eraelulist intiimsust ja armastust mitte. Valitsevad isikukultus, totaalne kontroll, ajupesu, propaganda jne. On Partei vastane Vennaskond, millega Winston liitub...  On Julia, kellega ta kogeb armastust... Nagu arvatagi võib, ei lõpe lugu hästi...

Orwelli kultusraamatute puhul tundus mulle varem, nagu pole lugemiseks veel õige aeg. Justkui piibli lugemisega, et vaja on isiklikku küpsust. Selle väljakutse teema raames mõtlesin teosed käsile võtta.  Lood mõjusid vapustavalt ning saadud emotsioon on tegelikult hirmutav tänapäeval maailmas toimuvale mõeldes. Arvestades, et "1984" on kirjutatud aastal 1949, siis hämmastab, kuivõrd on autor osanud tulevikku tehnilises mõttes ette näha. Väga usutavalt on lahti kirjutatud diktatuuri sisemine toimemehhanism. Lugedes tekkis lootusetuse tunne. Nii ängistav oli, et doseerisin endale raamatu lugemist mõõdukate annustena. Väga masendav, aga muidugi väga hea raamat! 

Minu meelest sobitub loo "1984" sisuga ideaalselt kaanekujundus Rahva Raamatu (2021) väljaandel.


🐾














Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

-
Kujutis
  5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
Lisateave

Minu lugemise aasta 2023

-
Kujutis
Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
Lisateave