Leif Davidsen "Vene lauljanna"
Maalehe krimisarja 19. raamat algab Moskva kirjeldusega ühel jaanuarikuu alguse krõbekülmal ööl. Taani diplomaadile Jack Andersenile helistatakse, et saatkonna sekretär Sonia on leitud oma korterist surnuna. Temaga koos avastatakse samast veel vene prostituudi Vera surnukeha. Näib, et mõlema puhul on tegemist enesetapuga ja uurimine lõpetatakse kiiresti. Jack Andersenile ei anna toimunu rahu ning omal käel otsustab ta välja selgitada Sonia ja Vera omavahelise seose. Uurides tutvub Jack Vera õe Lilli Smuuliga, kes on lauljanna Praga hotelli restoranis. Lilli on sündinud Eestis. Eestlasi välisautorite teostes on tegelikult meeldiv kohata, olgu nad siis head või pahad...
Tegevuse taustaks on poliitiline olustik Nõukogude Liidus suurte muutuste ajal KonstantinTšernenko võimuloleku lõpust kuni Mihhail Gorbatšovi "uute tuulteni", mis kriminaalse sisuga tihedalt põimunud. Teemaks on ka intriigid saatkonnas ja tegelaste isikliku elu sasipuntrad. Nõukogude ühiskonda kujutatakse nii reaalselt, et see varjutas minu jaoks mõrvaloo. Või tegelikult nii võiski olla, et ajastule omaselt poliitika ikka enne kõike. Lugu sarnaneb vene filmiga ja tekitas segaseid mõtteid ning tundeid. Meenutas aega, millele ma hetkel mõtelda ei tahaks. Samas meeldis autori väljenduslikkus. Palju on vaimukaid tähelepanekuid ning ütlemisi sealsete ametnike ning üldse inimeste kohta, puudutades nende suhtlemismaneere, väljendeid, kombeid jne. 80. aastate Moskva olusid tunneb autor hästi, sest on ise seal elanud, töötades Taani Raadio korrespondendina.
Elukogenud lugeja jaoks suurepärane või vastupidi mitte, mäletamist on omajagu.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar