August Gailit "Muinasmaa"
Aitäh kirjastusele Hea Lugu raamatu eest!
Suvitusromaan südatalvel? Miks ka mitte! Kiireim ja lihtsaim võimalus teha mõttelend koos raamatuga suvise Eestimaa päikesepaistelisse soojusesse. "Suvitusromaani" formaat sümpatiseerib mulle. Kerge vaade esimesse eesti aega, kus tollast elulisust, suhtelugusid, huumorit. Põnevusega lood ei meelita, aga ega ma seda ootagi. Võimalus astuda lugemise ajaks pea sajandivanustesse kingadesse on vahel lihtsalt mõnus! Erandiks ajatud "Unustamatu Ööbiku villa" (Aliis Jõe) ja "Stockholmi sündroom" (Ketlin Priilinn), mis nende sekka tonaalsuselt hästi sobituvad.
Omas ajas uusromantilist "Muinasmaad", mis esmalt ilmus aastal 1918, on nimetatud romaani "Toomas Nipernaadi" eellooks. Mäletan, et Nipernaadi lugemine minus teismeea lõpul erilist vaimustust ei tekitanud, olin liialt noor ja roheline. Veidi hiljem meeldis väga film, kus muidugi võlus võrratu Tõnu Kark nimiosas.
Kirjanik Marin ja kunstnik Erms võtavad viimase mahitusel ette suvise rännaku mööda Eestimaa radasid. Selleks, et kallist kodumaad avastada, elu nautida, kogeda midagi uut ja üllatavalt romantilist, koguda inspiratsiooni oma loominguks... Niimoodi uidates sätib meeste omavaheline jutt naistele, armastusele. Kaks olemuselt erinevat meest oma lugude ja suhtumistega. Peatutakse talus, kus kaunis peretütar mõlema südame võidab...
Soov armastada, olla armastatud, pettumused, hingevalu läbivad lugu. Eks see üks filosoofeerimise teema on. Kunagi kuuldud mõte õnneliku armastuse kohta ütleb, et üks saab peavõidu, mõned võidavad rubla, enamik jääb tühjade pihkudega. Või ehk igale potile leidub kuskil siiski oma kaas.
Rändurite silmade ning mõtete läbi saab loos sissevaate ehteestlaslikku sajanditaguse eluolu argi- ja pühapäeva. Mulle meeldisid väga sisusse põimitud kirjeldused, kus kergeid nüansse, värvikaid võrdlusi, tabavat kujundlikkust. Kaunid lüürilised hetked kätkesid peenetundeliselt väljendatud erootikasugemeid. Mõnus oli lugedes nautida tolle aja selgelt lihtsat kõnepruuki. Kujutlen, kuidas see kõrvu paitaks, kui keegi raamatut ette loeks.
Lugedes liikusid mõtted sajanditagusest romaanist tänapäeva, kus ilmselt suurt midagi muutunud pole, kui et kahe meesterahvast armastuseihaleja ja tunnetest õhkaja asemel tekkis kiusatus kujutleda naisi!
Pastelsetes toonides lugu romantikule! Minus tekitas soovi aegu tagasi loetud teisi August Gailiti raamatuid üle lugeda.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar