Meri Valkama "Sinu Margot"
Saksamaa romaani peamise tegevuspaigana tuletas meelde seitsmekümnendate keskpaiga, kus paljudel Nõukogude Eesti teismelistel kooliõpilastel oli kirjasõber mõnes vennasvabariigis või sotsialismimaal. Minu üks kirjasõbrannadest oli Renate, kes elas Saksa DV-s. Millises linnas, enam ei mäleta. Kirjutasin temaga saksa keeles niisama pudi-padi asjadest, mida minu keeleoskus lubas. Vahel oli Renate kirjaümbrikus piltpostkaarte Saksamaa vaatamisväärsustega, näiteks Branderburgi väravate ja teletorni vaadetega Berliinist, Dresdeni kaunite lossidega jne, mis lugedes meenusid.
Soomlane Markus Siltanen asub väliskorrespondendina tööle Ida-Berliini. Aasta on 1983. Markus vaimustub väga sellest võimalusest, sest tema usk Saksa Demokraatliku Vabariigi tulevikku on kindel. Mehega on ta pere. Markuse väike tütar Vilja kasvab sealse elu keskel. Kuni 1989. aastal langeb Berliini müür ja puruneb ka vanemate abielu. Naastakse Soome ning üha enam kahvatuvad Vilja mälestused elust Saksamaal. Isa surma järel leiab Vilja tema korterist portsu kirju, mis saadetud kellegi Margoti poolt. 2011. aastal sõidab Vilja Berliini, et rohkem teada saada isa minevikust ja salapärasest naisest tema elus. Berliin on ajas muutunud. Meenutades möödunut tekkivad Vilja peas mälupildid, kuid terviku kokku saamiseks jääb ikka midagi puudu...
Romaani ajalisse raami jääb külma sõja lõpp sakslaste arusaamade ja hoiakutega, kus vastandusid maailmavaatelised põhimõtted, Berliini müüri langemine, Saksamaa taasühinemine, uued "tuuled", kohanemine muutustega, pettumused, lõhe kahe Saksamaa vahel veel aastakümneid hiljem. Arvestades autori politoloogilist ja ajakirjanduslikku tausta mõjus see väga usutavalt, sarnased jooned meie nõukogudeajagagi olemas. Ise Saksamaal toimunuga niivõrd kursis pole ja seepärast oli raamatut huvitav lugeda. Köitev oli äreval taustal arenev Vilja isa ja Margoti mõrkjas armastuslugu. Muidugi haarasid kaasa Vilja ponnistused mineviku avastamisel, mis ühtlasi tema eneseotsingud. Plussiks kindlasti autori ladus ja hästi mõistetav väljenduslaad.
Nukra alatooniga romaani läbib mõte, et inimese jaoks on tähenduslikud möödunu, mälestused, oma juurte avastamine, peresidemed. Nautisin mõtisklustega põimitud arutlevat lugu, millel suurepäraselt sobiv kaanekujundus. Lugemissoovitus!
Raamat on nimetatud Soomes 2021. aasta parimaks debüütteoseks.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar