Daphne du Maurier "Jamaica võõrastemaja"

-


Daphne du Maurier "Jamaica võõrastemaja"
Varrak 2019, tõlge Riina Jesmin, 264 lk
95/2023

Lugemist alustasin teadmisega, et Alfred Hitchcock on romaani põhjal filmi vändanud, seega arvasin, mida oodata... 

Pärast ema surma lahkub nooruke Mary Yellan jäädavalt armastatud kodutalust. Ta läheb elama üksildasse paika Bodmini lähedal tädi Patience`i ja tema mehe Joss Merlyni juurde, kes peavad seal Jamaica võõrastemaja. Selline oli Mary ema viimane soov tütre tulevikule mõeldes. Sõit postitõllas läbi rajutuule ja vihmasaju on kurnav. Tagatipuks hoiatab kutsar, et Jamaica võõrastemaja pole noorele neiule sobiv koht, püüdes Maryt igati ümber veenda. Kuid tüdruk on otsustanud ja ega tal valikuid pole. Õhtuhämaruses kohale jõudes tajub Mary võõrastemajas hirmutavat kõhedust. Tädi kartlikku alandlikkust ja onu ähvardavat võimukust nähes on tüdruku esimeseks mõtteks lahkuda. Aga Mary hing ei luba tal jätta oma tädi jõhkardist mehe meelevalda. Tarmukas neiu otsustab omal käel selgust saada, mis selles jumalast hüljatud paigas toimub. Salakaubavedu, rannaröövlid, hulgused, sulid, vargad, kõrilõikajad... Maryl pole romantika suhtes illusioone, ometi armub ta hobusevargasse, olles varsti ka ise kõiges kaelani sees...

Verdtarretavat õudu loos tegelikult polnud, aga süngus, hämarus, kõledus olid taustaks või siis hoopis esil. Kirjeldused looduse ja muu kohta olid nii üksikasjalikud, et lugedes puges kõhedus hinge. Ekstra hästi joonistusid välja tegelased, läbi nende tekkisid masendavad ja kohati lootusetud pildid toimuvast. Romaani psühholoogiline pinevus hoidis mind kindlalt oma kütkes. Oli väga haarav lugemine!

🐾








Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

-
Kujutis
  5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
Lisateave

Minu lugemise aasta 2023

-
Kujutis
Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
Lisateave