Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika"

-

Raudhammas 2021, 447 lk
30/2024

Kunagi lugesin apteeker Melchiori sarja läbi, aga peale filmide vaatamist võtsin ta uuesti ette. Filmid meeldisid, ent sümpaatia on ikka raamatute poolel. Eelmistest lugemistest aastaid tagasi meenub vaid tempokas "neelamine". Nüüd siis värskendan mälu ja naudin lugusid olles jõudnud selle ehk viienda osani.

Anno Domini 1432. Apteeker Melchior Wakenstede leinab oma armastatud naist Keterlyni, kes lahkus maisest ilmast veidi rohkem kui aasta eest. Melchior on tublisti kühmu vajunud ja elust väsinud. Ühel päeval saab  ta üllatuslikult teada, et dominiiklaste kloostrist on leitud unustatud kroonika, mis varjavat iidset templirüütlite saladust. Samas kroonikas leiduvat paraku ka midagi kompromiteerivat Melciori isa kohta. Parajasti tähistatakse linnas Püha Ihu päeva, mille auks korraldatakse näitemäng. Pärast etendust vapustavad linnarahvast mõrvad, millel arvatav seos kroonikaraamatu ja Püha Ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior.

Selles tohuvabohus ootab Melchior oma poega apteekriõpingutelt tagasi. Noorelt Melchiorilt saabub aga teade, et ta jääb Lübeckisse õppima ega naase veel. Sõnum paneb vana kukalt kratsima, sest tema teada pole seal ühtki meistrit, kel pojale midagi õpetada oleks... 

Juba esimestel lehekülgedel avaldas TAAS muljet Hargla taustateadmiste pagas ehk romaani eeltöö. Väga meeldis tema mõnus väljendus ja minu arvates isegi mänglev mistahes terminite või ladinakeelsete fraaside kasutus. Need ei muutnud mõistmist mitte põrmugi arusaamatuks, küll aga usutavamaks, nii et filmilikku pilti silme ette manada polnud ka keeruline. Tegelikult ei mõelnudki palju, kus võiks lõppeda ajalooline reaalsus ja alata autori fantaasia, sest lugemine haaras! 

🐾





 








Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

-
Kujutis
  5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
Lisateave

Minu lugemise aasta 2023

-
Kujutis
Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
Lisateave