Agatha Christie "Seven Dialsi mõistatus"
.jpg)
Kuna krimkuninganna Agatha Christie teoste lugemine on kindla peale minek, rõõmustan alati, kui ilmub raamat, mida temalt veel lugenud ei ole.
Vanas maamõisas veedab külalistena aega seltskond noori. Koos puhatakse, nauditakse üksteisega suhtlemist ja lihtsalt jõudeolekut. Teiste seas unimütsist Gerry Wade, kelle jaoks uni on nii püha, et ärkamine venib pea lõunani. Kaaslased otsustavad teda heas mõttes õpetada, ostes kaheksa äratuskella, mis pannakse järjestikku uue päeva varahommikuks helisema. Paraku kukub vingerpuss läbi. Gerry leitakse surnuna ja puudub üks kelladest. Gerry sahtlist avastatakse kiri, milles seisab ühe Londoni klubi nimi "Seven Dials". Varsti kaotab elu veel teinegi noormees, kes jõuab enne lausuda "Seven Dials"...
Romaan ei tundunud mulle alguses kuigi christielikuna. Vist seepärast, et harjumuspäraselt monsenior Poirot`d ja miss Marple`it siin kuritegusid lahendamas ei kohta. Aga huvitav oli ikkagi lugeda ja edasipidi leidsin ka tuttavat autori käekirjast.
Meeldisid sündmuste mõistlik ajaline kulg ja miljöö, mõõdukas põnevus, etteaimamatud keerdkäigud, paras annus romantikat ja karismaatilised tegelased. Muidugi kõlab loos nii muhekriminaalselt teatraalseid dialooge kui tuleb ette pentsikuid olukordi. Õigupoolest areneb tegevus värvikalt ja omasoodu ning mingil hetkel tekkis mul küsimus, ega austatud kirjanik pole unustanud, millest kõik alguse sai. Aga ei ta unustanud, stiilselt selgub tõde ja lugu saab lõpu.
1929. aastal esmailmunud romaan on hästi ajatu. Pea saja aasta tagusele ajale viitavat leidub ülivähe, nii et vabalt võiks tegevus toimuda kaasajal. Minu lemmikute hulka Agatha Christie`lt lugu ei kuulu, ent mõnus lugemine oli küll. Kiidan Krista Suitsu ladusa tõlget!
Varem on raamat eesti keeles ilmunud aastal 1993 (kirjastus Katherine) Ralf Tominga tõlkes.
Netflixi filmisarja ma näinud pole, vast kunagi vaatan.
🐈
.jpg)
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar