Liz Nugent "Oliver, kildhaaval"

-

10/2022
Liz Nugent "Oliver, kildhaaval", Rahva Raamat 2021, tõlkija Jüri Kolk, 286 lk.

 Oliver Ryan on edukas kirjanik ning abielus illustraatorist suurepärase abikaasa Alice`iga. Nende elu kulgeb parimal moel ja kadestamistväärivalt. Ühel õhtul, peale maitsvat ühist sööki tungib Oliver Alice`ile kallale. Peale peksmist langeb naine koomasse.  

 Miks ometi? Teo tagamaadest püüavad Oliveri ja Alice`i sõbrad ning naabrid aru saada, pöördudes tagasi minevikku, päris algusesse. Nii sünnibki erinevatest mälukildudest ja -piltidest haarav lugu. Lugeja on kõrvalseisja ja omal moel kohtunik...

 Mulle selline nö pildiline loo esitus meeldis, tegelaste sisemonoloogide kaudu kujunes ettekujutus Oliveri sõpruskonnast, tema suhetest ja üldse kogu õhustik. 

Nauditav oli, et tegevus hargnes parajas tempos, nii et peatükkide vahel sai loetut "seedida".

Romaani sisuline areng oli muidugi etteaimatav, sest sellise juhtumi juured on alati lapsepõlves. Samas ei seganud see sugugi, vaid aitas lahti mõtestada Oliveri saatnud mineviku taaka ja jõuda oma arvamuseni. Karm ja kurb lugu valede, pettuste ja manipulatsioonide laviinist ühe inimese elus, mida enam peatada pole võimalik. Pole ammu lugenud raamatut, mille peategelane nii ebameeldivalt mõjus, mõistmisele tuli piir ette... 

 Väga meeldis lõpplahendus.

"Sünge ja suurepäraselt kirjutatud." Ruth Ware. Samad sõnad.

🐾




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege...
Lisateave

Minu lugemise aasta 2024

-
Kujutis
Aasta 2024 valmistub lahkuma minevikku, on aeg teha traditsiooniline lugemise aasta kokkuvõte. Sel aastal avastasin enda jaoks eesti kirjandust, lugedes 50 eesti kirjanike teost. Tõele au andes jäi veel mitmeid huvipakkuvaid raamatuid ootele, milleni loodan jõuda uuel aastal. Kokku loetud 110 teose seas oli nii õhemaid kui paksemaid, romaane, krimilugusid, lastekirjandust, väheke ulmet ja luulet, silmaringiraamatuid. "Kohustuslikult" lugesin vastavalt FB Lugemise väljakutse Koduriiuli ning Krimikirjanduse ja põnevike  2024 teemadele.  Kõik teosed minult Goodreadsis viit tärni ei saanud, aga see pole tegelikult kõige tähtsam. Iga loetud raamat oli mu hea kaaslane. Tavaks saanud headest parimate välja noppimine käib aga asja juurde. Lemmikuks said ja jäid seekord kaks teost. "Pühapäeva rüppe unustatud" (Valerie Perrin)  oli eluline, teemalt hästi kaasaegne, liigutav ja haarav. "Hommiku pool Eedenit" (John Steinbeck)  köitis ajatu elutarkusega, puudutas hing...
Lisateave