Liz Nugent "Oliver, kildhaaval"
Miks ometi? Teo tagamaadest püüavad Oliveri ja Alice`i sõbrad ning naabrid aru saada, pöördudes tagasi minevikku, päris algusesse. Nii sünnibki erinevatest mälukildudest ja -piltidest haarav lugu. Lugeja on kõrvalseisja ja omal moel kohtunik...
Mulle selline nö pildiline loo esitus meeldis, tegelaste sisemonoloogide kaudu kujunes ettekujutus Oliveri sõpruskonnast, tema suhetest ja üldse kogu õhustik.
Nauditav oli, et tegevus hargnes parajas tempos, nii et peatükkide vahel sai loetut "seedida".
Romaani sisuline areng oli muidugi etteaimatav, sest sellise juhtumi juured on alati lapsepõlves. Samas ei seganud see sugugi, vaid aitas lahti mõtestada Oliveri saatnud mineviku taaka ja jõuda oma arvamuseni. Karm ja kurb lugu valede, pettuste ja manipulatsioonide laviinist ühe inimese elus, mida enam peatada pole võimalik. Pole ammu lugenud raamatut, mille peategelane nii ebameeldivalt mõjus, mõistmisele tuli piir ette...
Väga meeldis lõpplahendus.
"Sünge ja suurepäraselt kirjutatud." Ruth Ware. Samad sõnad.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar