Alexandre Jardin "Ainult üks kord"

 

110/2022
Alexandre Jardin "Ainult üks kord"
Eesti Raamat 2015, tõlge Kaja Riesen, 158 lk. 

Selle raamatu lugemisega viivitasin, sest arvasin sisu kokkuvõtte põhjal, et tegemist millegi lihtsa või isegi kergemeelsega. Muidugi mõista pole ma mingi puritaanlane, lihtsalt hetkel istuvad rohkem sügavamasisulisemad raamatud. Punane värv kaanel aga peibutas energialaenguga ja käsile ta võtsin.

Loo keskmes on Hannah, kel pole armastuses vedanud. Hannah otsustab sõlmida mõistusabielu Arnaldoga, lootuses elada rahulikult ja turvaliselt, sünnitada lapsi ning mitte end koormata tunnetega, millesse ta enam ei usu. Jah, Hannah armastab Arnaldot kaine mõistusega. Armastus mehe vastu on tema peas, ent mitte hinges. Kolm nädalat enne pulmi kohtub Hannah oma lesestunud õemehega, kes tegi talle 15 aastat tagasi ettepaneku armatseda... ainult üks kord...

Eelarvamusele vastupidiselt on romaan ajatult eluline tunnetedraama, ka sisulist sügavust jätkub. Hannah` ees on valikud: kas mõistus või tunded, kas anda kiusatusele järele või ei, kas armastada või mitte, kas lähtuda moraalist või endast, kas truudus on juhuse puudumine... Igal valikul on tagajärjed, kuid kas valikuga kaasneb ka hingerahu?

Moraalitseda ei tahaks, aga mulle näis, et tegelased elasid oma elu lihtsalt keeruliseks. Ka on kahe vaba  täiskasvanud inimese suhe nende isiklik teema ja kellelgi teisel ei peaks sellega asja olema. Muidugi poleks lugu siis selline nagu on. Raamatu üle mõtisklesin veel hiljemgi peale lugemist. Järelikult on hea raamat!

🐾




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Valerie Perrin "Lilledele värsket vett"

Tarmu Kurm "Kahe matuse vahel"