Maria Parr "Vahvlist südamed"
Suus sulavatel piparkookidel on lapsepõlve, laste, nüüd juba lastelaste jõulude maik. Kõik see sigin-sagin nende küpsetamisega, üleni lõhnav kodu, kaunistamine. Ikka juhtub, et plaat ununeb ahju ja tuletab end meelde mõrkja kõrbelõhnaga suitsuanduri piiksumise saatel. Osa piparkoogitaignast pistetakse kindlalt nahka juba enne küpsetamist. Salaja näpatud taigna maitse on imehea, vahest isegi parem kui valmis jõuluküpsistel. Hea, et on midagi, mis ajas ei muutu...
Vahvlisüdamete raamatut on mitmed minu 4. ja 5. klassi koolilastest kiitnud ja see vaimustas mindki. Lugu jutustab naabripoiss Trille ning naabritüdruk Lena sõprusest. Lapsed elavad väikeses rannakülas. Trille ja Lena on nagu Bullerby laste uuema aja sugulased. Oma lapseelu huvitavaks tegemine pole neilegi keeruline. Enamasti juhtub, et Trille ja Lena enda arvates head mõtted viivad neid aga nii pöörastesse seiklustesse kui täbaratesse olukordadesse, millest õnneks alati leidub väljapääs. Ehitatakse majade vahele köisraudtee, mängitakse tänavamuusikutena südasuvisel tänaval plokkflöötidel "Püha ööd", avaldatakse kuulutus Lenale isa saamiseks, tehakse kalapaadist Noa laev erinevate neljajalgsetega selle pardal, isegi jaaniõhtu päädib suuremat sorti kaosega...
Kindel, et sõber päästab päeva, kaks pead on ikka kaks pead. Loos kätkeb ka tõsisem pool kurbade hetkedega, sest ega lapse elu pole ju alati mäng ja lõbu. Vahvlist südametelgi on armas tähendus.
Kaasahaaravat lugu on noorel raamatukoil mõnus lugeda, sest parajalt suure kirjaga sisu on esitatud lühikeste lõikudena, vaatamiseks lõbusad pildikesed.
Ajatult südamlik raamat kõigile lapsemeelsetele, soovitan muidugi koos piparkookidega!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar