Anna Gavalda "35 kilo lootust"
Mul on peale Anna Gavalda teoste lugemist alati selline tunne, et voh, oli alles raamat! Sama siin, sedakorda noorteraamat.
Oma loo räägib minategelane 13-aastane poiss Gregoire. Talle ei meeldi kool. Õppimine ei laabu. Arvukate erispetsialistide külastuste tulemusena selgub, et poisil on keskendumiraskused. Gregoire ise nii ei arva. Teda lihtsalt ei huvita õppimine ja kõik. Rahulolu pakub vaid oma kätega nokitsemine. Poiss jutustab hästi usutavalt oma mõtetest, tunnetest, jamadest erinevates koolides ning tagatipuks kodus. Ümbritsetud probleemidest, ei näe ta neist üle ega ümber. Ometi peab ju olema sellisest vaatest väljapääs. Gregoire`i valguskiireks on elutark vanaisa Leo oma mõjusa toetusega...
Õnnetu olla on lihtsam kui õnnelik.
Väga meeldis, et tegelikult tõsises loos polnud kibestumust ega raskemeelsust. Ka ei kadunud lootus lahenduse leidmisele ja mõnus huumor pani kohati muhelema. Eks lugu annab lugejalegi äratundmist, samuti mõtlemisainet. Vast mõjub kellelegi motiveerivalt.
Ma arvan, et hinded ei ole elus kõige tähtsamad. Ma arvan, et tahtmine maksab ka midagi.
Soovitan raamatut Gregoire`i eakaaslastele, vanematele, õpetajatele.
Lool on suurepärane tõlge käesolevas ajas ja kohalikus võtmes, pildid samuti kümnesse!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar