Pille raamatu ja kassiga

Ain Kütt "Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood" Hea Lugu 2019, 191 lk Eesti krimikirjandust olen omajagu lugenud, aga Sagadi mõisa mõrvalood on kuidagi tähelepanuta jäänud. Nüüd, kus sarja põhjal filmiseriaal valmimas, tuli tahtmine enne, kui lood ekraanile jõuavad, raamatud läbi lugeda. Krimisarja esimese osa tegevus toimub 1828. aastal Sagadis ja selle lähedal asuvates mõisates. Ühel maihommikul leitakse Oandu karjamõisa keldrist mõrvatud Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema saeveskis õnnetu otsa leidnud töömehe maised jäänused. Salapärast kuritegu asub uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes kohapealse meeskohtu assessorina tegeleb igat liiki tülide ja arusaamatustega. Nüüd siis lausa mõrv! Juhtumist šokeeritud Fockil on partneriteks tema ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner ja naabermõisa Annikvere pärijanna, karismaatiline preili Maria Juliana von Nottbeck... Päris alguses tundus lugu veidi veniv ja is

Dana Schwartz "Anatoomia: Armastuslugu" Rahva Raamatu Kirjastus 2022, tõlge Elina Adamson, 296 lk Edinburghis on sügis aastal 1817. Noor leedi Hazel Sinnett ei unista abiellumisest nagu teised temaealised daamid. Hazel tahab saada kirurgiks, mis loomulikult ennekuulmatu ja naise jaoks ilmvõimatu amet. Jack Currer on surnuärataja, kes hangib ööpimeduses arstidele lahkamiseks hiljuti maetud surnukehi. Ta püüab nii ellu jääda, sest Edinburghis on temasugusel vaesel mehel raske muud tööd leida. Noored kohtuvad põgusalt Anatoomide Seltsi õuel ja Hazelil õnnestub tänu Jackile jala amputeerimise demonstratsiooni vaatamiseks majja imbuda. Nähtu vaimustab teda väga. Edaspidi ei suuda Hazelit miski peatada teel unistuse täitumise poole ja ta nihverdab end juba doktor Beechami arstikursusele. Osavale maskeeringule vaatamata avastatakse varsti, et tegu on meheks riietatud naisega. Siiski jääb Hazelile võimalus sooritada edukalt arstlik eksam, mispeale saab ta astuda ülikooli. Ainult raam

Isabel Allende "Vaimude maja" Eesti Raamat 1992, tõlge Ruth Lias, 480 lk 2024 a/79 Esimesena lugesin Isabel Allende romaani "Jaapani armuke" . Värvikate tegelaste keerulised elusaatused, valus ajalooline tegelikkus ja voolav väljendus köitsid mind niivõrd, et edasi tulid "Armastusest ja varjust" , "Pikergune õilmeleht meres" ja "Fortuna tütar" . Nüüd siis viimane ja viies autorilt eesti keeles, mis originaalis tegelikult tema esimene teos. Perekonnasaaga saab alguse Ladina-Ameerikas rohkem kui sada aastat tagasi. Esteban Trueba, kelle lapseiga möödus kasinuses ja vaesuses, asub tööle kullakaevandusse, et naida imekaunis Rosa, kelle lummus tiivustab Estebani hankima pere loomiseks väärilist kapitali. Paraku sureb Rosa juhuse läbi ja Esteban pageb maale "Kolme Maria" nimelisse lagunenud mõisa. Seal veetis ta oma lapsepõlveaastad. Nüüd otsustab Esteban mõisa taastada. See pole sugugi kerge, sest rentnikud elavad ääretus vaesuses

Liza Marklund "Tormimägi" Pegasus 2024, tõlge Li Laanemets, 256 lk 2024. a/78 Romaanidest "Polaarjoon" ja "Soo" tuttav krimiuurija Wiking Stormberg on läbinud vähiravi ja hullem on seljataga. Järgmine saatuselöök tema jaoks on ema Karini äkiline surm. Matuste ja pärandiga tegeledes saab Wiking aru, kui vähe ta tegelikult oma emast teab.  Samal ajal, keset jaanipäevapidustusi, leitakse Stenträski soost surnukeha. Arvatakse, et tegu võib olla Wikingi uppunud abikaasaga. Wiking teab, et see pole Helena. Soost leitud inimene osutub meheks, kes paraku on siiski temaga seotud. Tõe teada saamiseks peab Wiking minema ajas tagasi, oma perekonna loo alguse juurde... Romaani keskmes on taas inimsuhted ja saatused, hoolega hoitud saladused, võim, vägivald, armastus, valusad valikud. Mulle meeldis väga ema Karini viiekümnendatel alanud lugu, mis raashaaval nüüd päevavalgele settis. See pani kaasa elama, tekitades tunde, et kellegi elu võis ka päriselt niisugune olla.