Isabel Allende "Vaimude maja"
Esimesena lugesin Isabel Allende romaani "Jaapani armuke". Värvikate tegelaste keerulised elusaatused, valus ajalooline tegelikkus ja voolav väljendus köitsid mind niivõrd, et edasi tulid "Armastusest ja varjust", "Pikergune õilmeleht meres" ja "Fortuna tütar". Nüüd siis viimane ja viies autorilt eesti keeles, mis originaalis tegelikult tema esimene teos.
Perekonnasaaga saab alguse Ladina-Ameerikas rohkem kui sada aastat tagasi. Esteban Trueba, kelle lapseiga möödus kasinuses ja vaesuses, asub tööle kullakaevandusse, et naida imekaunis Rosa, kelle lummus tiivustab Estebani hankima pere loomiseks väärilist kapitali. Paraku sureb Rosa juhuse läbi ja Esteban pageb maale "Kolme Maria" nimelisse lagunenud mõisa. Seal veetis ta oma lapsepõlveaastad. Nüüd otsustab Esteban mõisa taastada. See pole sugugi kerge, sest rentnikud elavad ääretus vaesuses ja harimatuses ning neil puuduvad tööharjumused. Tema enda loomus on aga keevaline ja vahel lausa tasakaalutu. Lõpuks otsustab Esteban abielluda. Väljavalituks osutub Rosa õde Clara. Nooruke Clara omab juba lapseeast selgeltnägija võimeid. Ta näeb ette tulevasi sündmusi, vestleb nähtamatute olenditega, liigutab üleloomulke jõudude abil mööblieesemeid ja elab omas maailmas. Estebanile ja Clarale sünnivad lapsed...
Raamatut lugedes tekkis tunne nagu kulgeksin tõusude ja langustega üle mägede ja orgude. Lugu kätkes vahelduvalt maagilist mõttelendu, traagikat, helgeid hetki, huumori- ning irooniasugemeid ja oli hästi üksikasjalikult jutustav, detailne pisiasjadeni. Minu jaoks isegi liiga. Samas ei hakanud raamat käes venima, vaid tema omapärane aura kohe kiskus mõtted kaasa. Huvitav oli jälgida vastuoluliste ja temperamentsete tegelaste muutumist ajas. Rohketes sündmustes oli nii põnevust kui ootamatusi. Loo lõpuosas arenev poliitiline võitlus vasakpoolsuse eest ja vastu lisas tõepärasust, kuid ka troostitust. Kokkuvõttes süngetooniline, aga haarav romaan.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar