Joy Ellis "Mineviku taak"
Kui Matt Ballard politseisse tööle asus, mõrvati Gibbet Feni kõrvalistes paikades äärmiselt julmal moel kolm 11-aastast poissi. Pärast peamise kahtlusaluse surma autoavariis lõppesid tapmised, aga Matt polnud toona kindel, kas tegu oli ikka õige mõrvariga. Mööduvad aastad ja lugu painab teda endiselt. Nüüd, 25 aastat hiljem, saavad Matt ja tema kolleegid posti teel fotosid, mis tehtud just nendes kuriteopaikades. Lisaks laekuvad Matti postkasti intiimsemad pildid tema eraelust. Varsti leitakse tapetuna üks poiss. Kas mõrvar tegutseb taas või üritab keegi haiglane inimene teda matkida? Seekord on sihikul ka Matt ise...
See raamat tekitas mus vastakaid tundeid ja mõtteid. Ühtpidi oli lugu sünge, ängistav ja kruttis korralikult närve, sest mõrvar tegutses kuritegusid uurivast Mattist alati sammu ees justkui lugedes tema mõtteid. Tabamatu kurjategija oli kõigile nägupidi teada, aga keegi teda ei tundnud. Uurijateseltskonnal ning nende lähedastel puudus tema ettearvamatuse pärast igasugune turvalisuse garantii. Ka laste mõrvamine on minu jaoks hell teema. Õnneks ei laskunud autor võigastesse üksikasjadesse.
Samas oli lugemine hästi haarav ja põnev, tegevus arenes tempokalt ja pani kohe algusest kaasa elama. Kohati tekitasid paine ja tumedad toonid küll tahtmise raamat veidikeseks kõrvale panna, aga küsimus, kes on kõige selle taga, ei andnud rahu. Lõpp oligi täiesti üllatuslik! Raamat on väga hästi kirjutatud ja üks mu viimase aja pinevamaid lugemisi. Kui olen vahelduseks midagi mahedamat lugenud, võtan loo järje ka käsile!
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar