Georges Simenon "Saint-Pholieni kiriku poodu"
Originaalis 1931. aastal ilmunud ja üheks parimaks peetavat Maigret` lugu olen kunagi lugenud, kuid sellest meenus vaid dramaatiline pealkiri, ei midagi muud...
Saksa - Hollandi piiril asuvas raudteejaamas hakkab hargnema kummaline lugu. Ühe reisija kohver vahetatakse talle märkamatult teise samasuguse kohvri vastu. Bremenisse jõudes ja vale kohvri avastades laseb ahastuses mees ennast maha. Komissar Maigret` näeb seda enesetappu läbi lukuaugu. Nüüd tuleb detektiivil välja selgitada, kes oli see salapärane reisija. Peagi selgub, et mees polnud sama inimene, kelle pass tal taskus oli...
Lugu oli lihtne ja lühike, aga sünge. Sellest õhkus meeleheidet ja psühholoogilist painet. Kujutlusse tulid hästi selgelt toimuv, detailid ja potensiaalsed kahtlusalused, kes loo vältel pildil. Maigret` ja nende omamoodi kassi ja hiire mäng päädis just sellise lõpuga nagu ootasin. Päris huvitav oli vahelduseks lugeda üht nö vana kooli krimilugu, kus aeg ei rutanud, tehnikavidinad puudusid, põnevus oli mõõdukas ja keskenduda sai uurija mõtete keerdkäikudele.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar