Laupäev Leiutajatekülas


Koer on inimese parim sõber. Kõik koeraomanikud kindlasti nõustuvad selle ajatu lausega, mille autorit keegi enam ei mäleta. Väike peagi kolmene Mia Helene ütleb, et tema kõige parem koer-sõber on Lotte. Tõenäoliselt on Eestis palju sellenimelisi perelemmikuid. Mia Helene mõtleb aga koeratüdruk Lottet kirjanik Andrus Kivirähki ja kunstnik Heiki Ernitsa Leiutajateküla Lotte lugudest. 
Leidlik, vahva ja rõõmsameelne koeratüdruk Lotte ja teised külaelanikud on lasteaia ja algkooliealistele lastele tuntuks saanud läbi raamatute-õpikute, multifilmide ja etenduste. Fantaasiarikkad ja lõbusad seiklused annavad mõtlemisainet ka täiskasvanutele. Lotte lugude tegelased on ju kõik nagu inimesedki oma vooruste ja nõrkustega. 


Käisin tütarde ja nende peredega ära ka päris Lottemaal. Lisbeth ja Kristjan olid seal varemgi käinud ja jagasid oma positiivseid emotsioone. Muidugi on Lottemaast Pärnumaal  päris palju juttu olnud ajakirjanduses. Kujutasin ette, et see võib olla vahva paik, kus mudilastele rohkesti erinevaid tegevusi jätkub. Tegelikult oli seal veelgi toredam! Kogu selle lasteküla rajamises on osalenud väga-väga palju suure südamega inimesi. Seiklus algas parkimisplatsilt rongisõiduga Leiutajate külla. Kõikjal on värvikirevad teeviidad, mis juhatavad külastajaid. Atraktsioonid  on põhjalikult ja turvaliselt läbi mõeldud. Silma jäid just detailid: majades olevad riiulid väga sobivate tarbeesemetega ja armas sisustus. Igal sammul oli midagi, mis raamatutest meenub. Tegevusi oli oi, kui palju! Sai ronida, vaadata, joonistada, kaasa lüüa erinevate tegelaste juhitud projektides. Igas peres tervitasid  külalisi pererahva esindajad, kes olid lahked ja sõbralikud ning tundsid end oma rollis kindlalt. Kuigi tundus, et Lotte ja tema ema olid  päris ühevanused... Tegelikult ega see seganud ka, kogu üritus oligi ju mäng! 


Palju oli  pinke istumiseks: puhkamiseks ja lihtsalt ümbritseva melu nautimiseks. Meeldiv oli puhtus, mis kõikjal valitses, tualettruumid ligiduses ja kätepesemisvõimalus.  Einestamiseks jätkus söögikohti ja kohvikuid ning järjekorrad hoolimata paljudest külalistest ei olnud üldse pikad. Mälestuseks sai teha foto ja soovi korral osta kaasa meeneid. 



Lottest on saanud meie oma kultustegelane. See on hea, kui meil väikeses Eestis on päris oma kangelane, keda kõik teavad ja tunnevad. Muidugi on Lotte ka äriartikkel, aga paraku ei saa ilma rahata midagi. Ikkagi on tore, kui vastu jalutavad Lotte pildiga kleit või t-särk. Valik on ju igaühe enda teha, mida või kas osta, kas minna Lottemaale või mitte. Ise olen valmis meeldejäävate hetkede jaoks kulutama. Lottemaal saab ka täiskasvanu mõtelda ja vaadata nagu laps. Lähtun positiivsete emotsioonide kogumise põhimõttest. Ja neid saab Lottemaalt küllaga! Väikeste lastega perele koos olemiseks on Pärnu Lottemaa kindlasti parim paik! 


Pippa-kass ei suhtu koertesse kuidagi, sest temal kogemus puudub!

🐾

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

Minu lugemise aasta 2023