Pamela Lyndon Travers "Mary Poppins"
Pamela Lyndon Travers "Mary Poppins", Eesti Raamat 1971, tõlkija Tiia Rinne, illustratsioonid Vive Tolli, 310 lk.
Sellest, kuidas minu lugemishuvi alguse sai, kirjutan postituses: Kuidas minust raamatusõltlane sai.
Üks kindel lemmik lapsepõlves oli "Mary Poppins". Kui mitu korda seda raamatut lugesin, ei mäleta, kuid kindlasti mitmeid. Meelde on jäänud ka telelavastus ETV-s, kus Maryt mängis Linda Rummo ja Berti Jaak Tamleht. Oh seda ootust, kui televiisorist hakati etendust näitama. Istusime õega juba varakult kahekesi kõrvu tugitoolis, kuhu täpselt ära mahtusime. Saabus püha hetk...
Mulle meeldis Mary Poppinsi enesekindlus, sarm ja salapära. Kujutlus temast kujunes ilmselt nii raamatu ja teleetenduse järgi. Unistasin, et saaksin Maryga kohtuda päriselt... See tunne oli kohe selline imetlemisetunne, et oleksin tahtnud talle meeldida ja temaga sarnaneda...
Nüüd siis, pool sajandit hiljem uuesti raamatut lugedes, tunnistan, et lapsepõlves loetust meenub enamus sündmustikust ja kohati ka sõnasõnaline väljendus.
Ta oli pooleldi terjer, pooleldi linnukoer, ja mõlemast just see halvem pool.
Raamat meeldib mulle endiselt väga, ainult nüüd olin lugude puhul kõrvaltvaataja, mitte enam ise osaline... Armas lugu, Vive Tolli kaunis kujunduses!
Raamatu esmailmumise aegu kolmekümnendatel aastatel oli kasvatus konservatiivne. Mary Poppins oma kindlate väärtushinnangutega kindlasti toetas seda, kuid loomingulisus ja mängulisus, mis temaga kaasnes, oli kindlasti lõbustav selle aja lastele.
Julgen arvata, et Mary Poppinsi kindlad hoiakud omavad mõjuvõimu ka tänapäeval, kuigi ta on ikka päris autoritaarne pedagoog. Samas peitub Mary Poppinsis maagiline võluvõim ja temaga ei ole kunagi igav. Praeguses kiirustavas ja digitaliseerunud maailmas on mõnikord unistamisele ning fantaasiale vähe ruumi või pole see ehk kahjuks olulinegi...
Kaugel, kõrgel nende kohal, üha tumenevas taevas keerles suur sädelev ring, mis hoidis oma saladuse igavesti, igavesti endale...
Loo väärtuseks on ka suurepärane tõlge, sisu mõistmiseks ei pidanud lauseid üle lugema ning ainsatki trükiviga ei märganud.
See raamat lõhnab nostalgiliselt tolmu järele ja on laenutatud kooli raamatukogust, sest oma raamat on aegade hämaruses kaotsi läinud. Karu pärineb minu erakogust, sain selle I klassis sünnipäevaks. Kass Pippa sättis end kah pildile!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar