Mina, raamatud ja Pippa

Märtsis kohutas kogu maailma koroonapandeemia ettearvamatu levik. Segadus ja inimkonna mure oleviku ja tuleviku pärast muutis paljutki. Inimesed olid sunnitud sulguma oma kodudesse ja piirama suhtlust. Paljudele oli see vajalik, et olude tõttu ometi aeg maha võtta ... Nii minagi, kodus arvuti taga distantsilt edasi töötades, hakkasin oma mõtteid korrastama, nautides saabuvat kevadet nii koduaknast kui pikkadel jalutuskäikudel. Sain aru, et tegelikult olin läbipõlemisest vaid millimeetri kaugusel. Või ehk oli see läbipõlemise protsess minus juba mõnda aega vaikselt nagu tuha all hõõgunud…

Raamatud on mind elus alati aidanud. Hea raamat vabastab pinged, annab ajaviidet, elamusi ja mõtlemisainet.

Armastan raamatuid. Just armastan. Armastan nende välimust, lõhna, lugusid, mida raamatud endas kätkevad, seda, et keegi on nad kirjutanud sisemise soovi ning tunde ajel ja pühendumusega. Olen raamatusõltlane, raamatute isiklik omamine annab mulle turvatunde, lugemine võimaluse osaleda kõrvaltvaatajana kellegi teise elus, mis võib olla sootuks erinev minu omast.

Ühel kriisiisolatsiooni päeval tuli soov midagi mõnusat ja haaravat lugeda. Koduselt raamaturiiulilt midagi uut enam ei leidunud, raamatukogu oli suletud. Nii otsustasingi teha oma elu esimese „Apollo“ raamatupoe e-tellimuse. Valisin e-poes raamatuid põhjalikult, jälgides sisu ja muidugi ka soodsat hinda. Esimesele tellimusele järgnes teine …

Mõtte oma blogi luua andis mulle tütar Mari. Saan siin kirjutada loetud raamatutest, sellest, missuguseid mõtteid ja tundeid nad minus tekitavad. Püüan loetu põhjal leida seoseid oma elu, mälestuste ja meenutustega. Öeldakse ju, et raamatud peegeldavad maailma.

Minu raamatulugemisharrastust toetab sada protsenti mu karvane lemmik, scottish fold tõugu kass Pippa. Tallegi meeldivad raamatud, nende lõhn ja eriti raamatute peal pikutamine. Pippa ootab kannatlikult, kuni lõpetan lugemise ja temaga tegelema hakkan …..

🐾