Aknad, kodud, majad, kassid ja punase märkmikuga naine

-

Kadri kass Sofi ja punase märkmikuga naine

Kel ei tuleks vahel tahtmist piiluda kateteta akendesse?! Mõtelda, kes seal võiks elada, mis seal parajasti toimub. Aknad on erinevad: mõned on minimalistlikud: lihtsa  ruloo või kõrvale lükatud kardinaga, teisel aknal on rikkalikult toa- ja isegi köögiviljataimi. On uhkeldavaid aknaid ja tagasihoidlikke aknaid. Kusagil peseb silmi kass või isegi kaks. Seal seisab laps akna ligiduses, võib- olla kedagi koju oodates.

Aken on maja silm. Nagu aknadki, on majad erinevad ….. Akna taga on kellegi kodu. Kodu on kellegi kindlus.

Kell 2 öösel rünnatakse  koduukse juures Laure`i ja röövitakse tema käekott, milles on kodu võtmed. Keset ööd tänavale jäänud naine leiab öömaja vastasmajas asuvas hotellis. Hotellitoas avab ta  akna ja räägib oma kass Belphegoriga, kes istub teisel pool tänavat  kodu aknal.  Nii algab raamat „Punase märkmikuga naine“sarjast „Tõlkes leitud“, autor Antoine Laurain.

Raamatupoe omanik Laurent leiab hommikul lillakashalli käekoti prügikasti kaanelt. Kott sisaldab palju daami jaoks vajalikku, kuid mitte midagi sellist, mille järgi saaks leida selle  omaniku. Kotis on autogrammiga raamat pühendusega kellelegi  Laure`le ja punane märkmik, milles olevad ülestähendused Laurenti lummavad.

Laurent otsustab leida käekoti omaniku, mis pole sugugi kerge … Siiski õnnestub tal Laure`i  koduga ennem tutvuda kui naise endaga.

Tõeliselt mõnus raamat, milles on paras annus romantikat ja huumorit. Tekst on ladus ja lihtne ning kergelt loetav. Sobib lugemiseks kiire eluviisiga inimesele, sest on suhteliselt õhuke. Seega ei võta ka kotis palju ruumi. Suurem tekst raamatus kergendab lugemist inimesel, kel silmad väsima kipuvad.

Mulle meeldivad vanad majad. Milline maja on vana? Minu arvates selline, mis on minust vanem. Võin väärikaid maju ennastunustavalt silmitseda,  mõteldes, milliseid  lugusid neil rääkida oleks…

Pippa armastab väga meie kodu aknalaual istuda ja linnukesi jälgida. Aknast tulvavas  päikesepaistes on mõnus peesitada ja nurruda!

🐾

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

-
Kujutis
  5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
Lisateave

Minu lugemise aasta 2023

-
Kujutis
Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
Lisateave