Enne uut algust ....

 

Koolirahva jaoks on algamas uus aasta. Uute mõtete ja lootustega. Iga kooliaasta algus on natuke isemoodi, aga sarnane ka. Kuigi olen õpetajaks olemist aastakümneid harjutanud, on alati enne 1. septembrit ikka vägagi suur ootusärevus. Seda ei muuda küll miski.

Alles nädal tagasi toimus majas vilgas siblimine: ehitusmehed andsid trepile viimast lihvi, õpetajad kraamisid kappidest uute riiulite ootuses töövahendeid, toimusid koosolekud ja arutelud. Õpilased nagu polekski kooli miljöösse sobitunud!

Täna hommikul oli majas vaikus. Ainult lapsed olid veel puudu! Kõik oli valmis!

Varsti on minu IV ja V klassitoa kõik 12 kohta täidetud.

Aknast paistab, et I klassi aukohad ootavad juba ....

Koolilipp lehvib vaikselt tuules, reetes kooli auväärset vanust.

Lilled, kaunid lilled on osa koolialguse traditsioonist.

Tegelikult on õpetajad nagu lapsedki, soovivad olla tublimad, kui eelmisel aastal. Mingu meil kõigil hästi, et jätkuks mõistmist õpilaste, vanemate ja üksteise suhtes, et jõuaksime pingutada ja süveneda, kui on raske päev, et koostöö on edu võti, et tahaksime midagi uut igasse päeva, et ... Loetelu võiks veel pikalt jätkata!

Võtsin kapist välja oma I klassi lugemis(päeviku)vihiku ja pinali. Nüüd on neist saanud päevinäinud ja ehk veidi vanamoodsadki õppevahendid ...

Kassid koolis ei käi. Kui koju lähen, ootab Pippa mind uksel. Ta jutustab häälekalt oma möödunud päevast ...

🐾