Mälestuste talletaja tütar

 "Mälestuste talletaja tütar" (K. Edwards) on haarav ja liigutav romaan kirjastuselt Ersen. 

Ootamatult kujunenud oludes peab dr David Henry ise vastu võtma oma kaksikute sünni. Esimesena sünnib poeg Paul, kes on täiesti terve. Teisena sündinud tütrel Phoebel näeb David Downi sündroomi tunnuseid. Kiiresti otsusena tuleb palve sünnituse juures osalenud õde Caroline` le toimetada laps hooldekodusse. Caroline ei suuda last loovutada ja kasvatab Phoebe oma tütrena üles. 

Aastad mööduvad. Pauli ja Phoebe sünd ja kasvamine mõjutavad loo kõiki tegelasi, tuues rõõmu, armastust, kuid ka muret, rahutust ning meeleheidet.

Raamatu keskmes on Davidi, Norah ja Pauli lugu, millesse on põimitud Phoebe ja Caroline`i elu kulgemine ning kõigega seonduv minevikus talletunud süütunne, kahetsus ja  lunastuse otsimine.

Romaani tegelaste puhul näen justkui eestlaslikku kinnisust, enesekesksust, suutmatust rääkida tõsistel teemadel. Kuidagi tuttavlik tundub see ...

Raamatu puhul leian sarnasusi romaaniga "Kus laulavad langustid", millest kirjutasin eelmises postituses. Kummagi raamatu sisu puutepunktideks on varjud lapsepõlvest, läheduse ja armastuse otsimine, teadmatus ning tegelaste mõttemaailma salapära. Kui üldse saab raamatuid võrrelda, siis paigutaksin mõlemad võrdselt kõrgemale astmele!

Köitev lugu, mille lugemist soojalt soovitan! 

Vahel tuleb tahtmine albumitesse ja pildikarpi talletatud mälestusi vaadata. Aegade jooksul on kogunenud pilte vanavanavanematest ja järgnevatest põlvkondadest. Mõnel nimed ja daatumid püüdliku vanaaegse käekirjaga märgitud. Teiste puhul on vaid oletatav aim pildilolijatest. Paljusid fotodest mäletan juba lapsepõlvest, nii vanad on need... Lakkamatus ajavoolus on elu tegelikult tõesti väga lühike!

Pippa mõnuleb radiaatori juures, aja kulg temas emotsioone ei tekita!

🐾