Rändava kassi kroonikad

 

"Rändava kassi kroonikad" (A. Hiro) on raamat mehe ja kassi elust läbi kummagi silmade ja mõtete.

Satoru hakkab toitma hulkuvat kassi, keda inimesed tavaliselt eemale peletavad. Juhuslikult saab kass autolt löögi. Satoru viib kassi loomakliinikusse, seejärel oma koju, kus ta terveks ravib. Kass saab nimeks Nana. Ühel päeval asuvad Satoru ja Nana teele. Satoru soovib kohtuda oma kolme noorpõlvesõbraga nende kodudes. Nanale jääb selgusetuks, miks. 

Sõpradega kohtudes meenutatakse sündmusi ja olukordi lapsepõlvest. Kõik mäletavad, et Satorul oli kunagi kass Hachi, kellest poiss pidi lahkuma. Nüüd vajab Satoru sõprade abi, et leida uus kodu Nanale, kellega  tema kooselu enam jätkuda ei saa...

"Rändava kassi kroonikad" on raamat sõprusest, vastutusest, kuid ka paratamatutest valikutest ja eneseohverdusest. 

Lugu antakse edasi peenetundeliselt ja jaapanipärase hoolimisega.

Romaanis on kassid Hachi ja Nana pereliikmed. Neljajalgne karvakera võib olla üksildase inimese jaoks perekond. 

Mõtlema paneb, et tänapäeva maailmas valitseva kiiruse ja tiheda suhtluse juures ning kasvavas infotulvas suureneb inimeste arv, kes end üksikuna tunnevad... Meedia andmetel elab selliseid inimesi kõige enam just Jaapanis. 

See on võrratu ning liigutav lugu inimeste suhetest ning inimese ja looma kiindumusest. Lugedes tekkinud tundeid on sõnadega raske edasi anda... Raamatu lõppedes jääb kõlama helge mõte, et ühe rännaku lõpp on uue algus, kunagi kohtutakse taas. 

Kui ma oleksin kass, tahaksin enda sarnast perenaist. Pippa on oma eluga väga rahul ja tema nurrumootor töötab täistuuridel!

🐾