Virsikupuu saladus

 

Hikkoripuu, virsikupuu, sükmooripuu, sidrunipuu...  Kuum suvi, kaunis loodus ning mugavad maamajad iidsete puude varjus võluvad mind. Romaanis "Virsikupuu saladus" (S. A. Allen) annavad need sündmustele meeldiva tausta. 

Põhja-Carolina osariigi Walls of Wateri linnake on kunagise luksusliku mõisa taasavamise ja kohaliku naisteklubi 75. aastapäeva ettevalmistuste tuhinas. Willa Jacksoni vanaema on üks kahest asutajaliikmest, kes veel elus on ning kelle perekonna omand uhke häärber kunagi oli. Teine vanadaam on Paxton Osgoodi vanaema. Paxtoni ettepanek Willale on ühiselt välja mõelda midagi rõõmustavat vanaemadele pidulikuks galaõhtuks. Willa on tõrges, sest talle ettepanek ei meeldi. 

Blue Ridge Madami mõisa ettevalmisused taasavamiseks on peaaegu lõpule jõudnud. Hoone ümbruse haljastustööde käigus juuritakse välja vana viljatu virsikupuu, et see iidse tammepuuga asendada. Kaevamise käigus tuleb pinnasest välja leid, mis tekitab segadust ja arusaamatust ning nüüd minnakse ajas tagasi aastasse 1936...

Romaani keskmes on aastakümneid kestnud vanaemade sõprus ja ühised saladused, mis seovad nüüd ka nende lapselapsi.

Mõtlema panevad selle loo noorema põlvkonna tegelaste kahtlused, eneseotsingud ja-leidmised, soovid muutuda ja areneda, kas minna või jääda kodukohta.

Lugedes leidsin ürgnaiseliku mõtte: "Tavaliselt ei meeldinud Lõuna rikastele naistele, et neist milleski üle oldi, olgu hädas või kauniduses. Ainsaks erandiks olid nende tütred. Lõunas olid tütred emadele nagu lisajõed peajõgedele, kuhu nad suubusid: nende vankumatu jõu läte." 

"Virsikupuu saladuses" on emotsioonid, salapära ja sündmused hästi tasakaalus. Tegevus toimub parajalt mõtlikus tempos. Minevik ja tänapäev on kenasti kimpu köidetud. 

Pippale meeldib igasugu taimi nuusutada ning mõnikord ka näksida. Kassile kahjulikel taimedel meie kodus kohta ei ole!

🐾