Pantvang

 

 Filmilikus loos  "Pantvang" (Clare Mackintosh, Pegasus 2021, 410 lk, tõlge Marge Paal) on stjuardess Mina lennukiga teel Londonist Sidneysse. Ta on pinges. Minat kummitavad isiklikud probleemid. Lend kestab kakskümmend tundi. Lennuki pardal on hulk inimesi oma pinevate mõtete ja maiste muredega. See on pikk aeg ja sellega võib mõndagi juhtuda. 

Varsti saab Mina kirjakese, milles on nõue täita vajalikke juhiseid lennuki hõivamiseks kaaperdaja poolt. Vastasel juhul tema tütar sureb... Ohuolukord valitseb taevas, kuid ka maa peal, kus Mina abikaasa Adam ja tütreke Sophia on hädas...

 Mul vedas, et lugemine ajastus nädalavahetusele, sest "Pantvang" on mõnusalt paks ja täiega haarav raamat, mida kohe ei saa käest panna. Põnevik on tempokas ja pinge on kogu aeg õhus. Pantvangidraama käigus avaneb tegelaste elu ja inimlik pool. Silmitsi surmaohuga sureb lootus viimasena. Liigutav, kui palju on Mina ja Adam valmis andma endast, et lugu õnnelikult lõppeks... Ma ei loe tavaliselt raamatuid, kus krimiafääridesse on haaratud kaitsetud lapsed, aga see lugu meeldis. Muidugi ei väsi autor üllatamast veel millegagi, kui lahendus näib käes olevat...

Raamat paneb mõtisklema ka selle üle, kas oma tõe ja õiguse tõestamiseks ja saavutamiseks ongi süütute inimeste elu ohtu seadmine või mõni muu äärmuslik vahend... 

Soovitan kindlasti lugeda!

🐾